Seekordne G20* tippkohtumine Balis (15.-16. novembrini) toimub erilisel ajal. Maailma majandusele ja kaubandusele suurimat mõju omavate riikide koostööfoorum seisab silmitsi pandeemiajärgse majandus- ja energiakriisiga. Bali kohtumine keskendub peamiselt kolmele valdkonnale: võrdsem ja õiglasem vaktsiinide kättesaadavus, energia ja digipööre.

Lahendusi eeldava koostöö leidmine aga ei saa olema lihtne. Eelkõige USA ja Hiina vastasseisu ning Venemaa agressioonile järgnenud lääs-lõuna pooltevalimise tõttu.

Kunagi varem pole kahe globaalse suurjõu, USA ja Hiina, vastasseis väljendunud sedavõrd selgepiiriliselt. USA administratsioon on tõmmanud maha punased jooned – panna piir lääne tehnoloogia ülevõtmisel ja kopeerimisel põhinevale Hiina tehnoloogilisele võidukäigule ning Hiina ambitsioonile saavutada mõjuvõim Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.

Ameerika kehtestatud kõrgtehnoloogia ekspordikontroll, eelkõige kiipidele ja pooljuhtidele, võrdus Hiina jaoks majandussõja väljakuulutamisega. Veelgi valusamalt reageeris Hiina USA lubadusele kaitsta Taiwanit kõigi vahenditega igasuguse Hiina rünnaku eest.

Seepärast on kahe presidendi, Joe Bideni ja Xi Jinpingi Bali kohtumine juba iseenesest märgiline, eelkõige sammuna dialoogi suunas. Mingeid konkreetseid tulemusi kohtumiselt loota ei saa. Sisepoliitiliselt on positsioonid erinevad. President Xi on äsja kindlustanud oma absoluutse võimukontrolli, president Bidenit aga ootab kodus vabariiklaste kontrolli alla läinud esindajatekoda, ehkki Senatis õnnestus säilitada demokraatide enamus.

Globaalse lõuna riigid on suuremas osas Venemaa agressiooni hukka mõistnud. Samal ajal ei toetata Venemaa vastaseid sanktsioone ega relvatarneid Ukrainale, nähes selles eskalatsiooni ohtu. Samuti ei jätnud Indoneesia Venemaad G20 kohtumise ukse taha.

Uduseks on jäänud ka Hiina, India ja globaalse lõuna riikide üleskutsed osapoolte vahelistele läbirääkimistele ning relvarahu kehtestamisele, pole selgesõnaliselt rõhutatud rahukõneluste tingimusi, milleks on Ukraina suveräänsuse, julgeoleku tagatiste ja territoriaalse terviklikkuse tagamine. Kui seda õnnestuks G20 kohtumise lõppjäreldustesse saada, oleks see juba suur võit.

* G20 ühendavate riikide osaks langeb 80 protsenti maailma majanduse koguproduktist, 75 protsenti kaubavahetusest ja 60 protsenti rahvastikust.