Vene rünnakud tsiviiltaristule hävitavad Ukraina loodust

Ukrainlased oktoobri alguses Dnepri kaldal õngitsemas
Ukrainlased oktoobri alguses Dnepri kaldal õngitsemas Autor/allikas: SCANPIX/AP

Lisaks inimestele langeb Venemaa sõjategevuse ohvriks ka Ukraina loodus. Halvimal juhul võib sõjasaaste jääda aastasadadeks ning selle mõjud on juba ülemaailmsed.

Sõjategevusega vallanduvad heitgaasid, purustustega tekkinud kütuselekked, miinid ning sõjamasinate rusud reostavad Ukraina põlde, jõgesid, kogu loodust. Selline reostus laieneb nüüd, kui Venemaa on veel enam asunud sihtima Ukraina tsiviiltaristut, ütles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora.

"Kui purustada miljonilinnade veesüsteem, kanalisatsioonisüsteem, see reostus on tohutu, mis selle tagajärjel tekib. Ega seda lihtne kõrvaldada ei ole. See eeldab väga mahukaid parandustöid. Neid ressursse ei ole ja pidevalt on ju pommitamise oht igal pool üleval," rääkis Moora.

Juba kevadel täheldasid Türgi teadlased, et enneolematult palju Musta mere delfiine on surnult kallastele uhutud. Osalt on leitud plahvatustest tekkinud põletusarme, veel võivad Vene sõjalaevade võimsad sonarid delfiine halvata. Vene hävitustöö tõotab sarnaseid kahjusid veel süvendada.

"Praegu Venemaa taganeb Hersonist ja Dnepri jõe paremal kaldal taganemise käigu uputatakse laevu. See on viinud Dnepri jõe ja Musta mere ökoloogilise katastroofi äärele."

Moora ütles, et nelja, viie sõjakuuga paisati õhku keskmise Euroopa riigi aastase heitega võrreldav kogus heitegaase.

"Praegu on näha, et see pigem pidevalt suureneb, sest sõjategevus on pigem muutunud ägedamaks."

Sõjasaaste võib püsida aastasadu, kui mitte tuhandeid, eriti, kui peaks tõeks saama oht, et Venemaa mingil moel tuumareostuse korraldab. Seega on oluline toetada Ukrainat saaste koristamisel.

"Mõnevõrra võib seda võrrelda kunagise ajaga, kui Eesti taasiseseisvus, ka siis me saime päris palju toetust ja ressurssi paljuski militaarsaaste likvideerimiseks. Ma olen enam kui kindel, et see keskkonnateema saab olema üheks prioriteetsemaks teemaks muu elukeskkonna taastamise kõrval. Selleks tuleb eraldi projektid ja fondid luua," selgitas Moora.

"Nii nagu me aru saame, see keskkonnareostus ei jää Ukraina piiridesse, vaid mõjutab meid kõiki nii siinsamas Euroopas, Eestis kui ka globaalsel tasandil."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: