Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14 protsenti ning import 19 protsenti. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16 protsenti ja import 22 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, mis oli 92 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. "Kolmandas kvartalis suurenes kaubavahetuse puudujääk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga üle kahe korra," lisas Leppmets.

Eesti ühel suuremal eksportööril ABB-l on nagu teistelgi tööstusettevõtetel toodete hinnad suuremate kulude tõttu kasvanud. Kuid ABB koostab Eestis tuule-energeetika seadmeid, mille järgi on maailmas suur nõudlus.

"Kui räägime meie ekspordimahtudest või toodetest, siis kuna suund on rohepöördele ja jätkusuutlikkusele, siis tänu sellele tegelikult meie mahud kasvasid ehk et võrreldes eelmise aastaga meie ekspordimaht kasvas," rääkis ABB juhatuse liige Leho Kuusk.

Kuid püsihindades ehk siis tootmismahtudes langes septembris Eesti kogueksport seitse protsenti. Eesti toodetud kaupade väljavedu vähenes koguni 19 protsenti.

"See on praegune olukord ja sellega tuleb leppida. See konjunktuur on kindlasti nõrgenenud ka teiste riikide jaoks, aga mis meid ka spetsiifiliselt puudutab, on see, et madalseis on saabunud Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturule," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti kaupade väljaveo osakaal on koguekspordis vähenenud alates möödunud aasta sügisest.

"Tundub, et selles hinnakonkurentsis on eestlastel aina keerulisem peale jääda. Nõudlus langeb ja selle langeva nõudluse tingimustes meil võibolla ei ole õnnestunud teistelt midagi ära napsata. Suure tõenäosusega langus jätkub ja vaadates Rootsi kinnisvaraturul toimuvat, langeb see veel mõnda-mõnda aega," sõnas Nestor.

Septembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid - 360 miljoni euro eest, elektriseadmeid 276 miljoni ning puitu ja puittooteid 211 miljoni euro eest. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim just mineraalsete toodete, sh elektrienergia ja kütteõlide, ning mehaaniliste masinate eksport. Kui eelmise aasta septembris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 74 protsenti, siis tänavu oli see langenud 65 protsendi juurde.

Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta septembris oli Läti (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja mootorsõidukeid, Soome mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning metallkonstruktsioone ja nende osasid ning Rootsi kokkupandavaid ehitisi ja puitu.

Enim kasvas kaupade eksport Lätti, Soome ja Leetu, kuid vähenes Ameerika Ühendriikidesse ja Hollandisse.

Kaupadest imporditi septembris enim mineraalseid tooteid (411 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (250 miljonit eurot), transpordivahendeid (212 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (205 miljonit eurot). Enim kasvas gaasiõlide, elektrienergia, sõiduautode, elektriseadmete ja taimsete õlide sissevedu Eestisse.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (17 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (11 protsenti) ja Saksamaalt (11 protsenti). Sealjuures on Soomest sisse toodud kaupade väärtus suurem kui import kõikidest Euroopa Liidu välistest riikidest kokku. Seda mõjutasid ühelt poolt nii impordi suurenemine Soomest kui ka selle oluline vähenemine Venemaalt.

Nii Soomest kui Lätist toodi Eestisse peamiselt mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kui 2021. aasta septembris oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordist 73 protsenti, siis 2022. aasta septembris oli see juba 83 protsenti. Eesti ekspordis kasvas Euroopa Liidu osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti.

Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 81 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 66 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 63 miljoni euroga Leedu. Sarnaselt eelmise kuuga vähenes ka septembri võrdluses import kõige enam Venemaalt (132 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (51 miljoni euro võrra).