Fibenoli katsetehast hakatakse käiku võtma 2023. aasta alguses ning terviklikult peaks tehas tööle hakkama järgmise aasta teises või kolmandas kvartalis, ütles ERR-ile Fibenoli üks omanikke, ärimees Raul Kirjanen.

Esmasteks toodeteks on katsetehasest C5 ja C6 puidusuhkrud ja ligniin, mis müüakse erinevatele Euroopa Liidu tööstusettevõtetele kasutamiseks nende tootmisprotsessides jätkusuutlike lõpptoodete portfelli laiendamiseks, ütles Fibanoli teadus- ja arendusjuht Peep Pitk.

"Rakendused alates bituumeni asendamisest ligniiniga asfaltteedes, ehitusmaterjalide kuni kosmeetikatööstuseni välja," lausus ta.

Kirjanen ütles sel nädalal Äripäevale, et Eestisse tehast pigem ei rajata ning vaadatakse Läti suunas, kus Kirjaneni ettevõttel Graanul Invest on pikaajaline kogemus olemas.

ERR-ile ütles Kirjanen, et otsust tehtud veel pole, asukoha valik on "käimasolev protsess" ning see langetatakse järgmise poole aasta jooksul.

"Fibenol ei ole tehase rajamise projekt, vaid innovaatiline puidu väärindamise tehnoloogiline mudelkontseptsioon, mida on võimalik rakendada kõikjal, kus on kaske ja laiemalt lehtpuu ressurssi. Mooduldisain võimaldab ehitada tehaseid erineva suurusega vastavalt ressursi kättesaadavusele, asukohale ja nii edasi," lausus Kirjanen.

Eestis oleks vajalik puit olemas, lisas ta. "Esmajärjekorras on toormeks kask – Imavere katsetehases kasutame näiteks vineeritööstuse kasepuidu jääke –, kuid laiemalt lehtpuu. Praeguse metsamajandamise praktika alusel on Eestis piisavalt ressursi paari tööstusliku puidu fraktsioneerimise tehase rajamiseks," ütles Kirjanen.

Tehasele asukohta otsides on suheldud ka Eesti riigiasutuste ja omavalitsustega, lausus Kirjanen. "Esmased kohtumised on olnud igati konstruktiivsed ja aktiivse kaasa mõtlemisega, sest sellist maailmas unikaalset innovatsiooni bioressursi väärindamise valdkonnas ei toimu just eriti tihti," märkis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rõhutab, et Fibenoli tööstuslik tootmine, millega peaks kaasnema poole miljardi euro suurune investeering, on Eestisse väga oodatud ning riik paneb kindlasti sellele õla alla.

"Ressursside vääridanmine on üks eelisarendatavaid valdkondi. Puidusektoris ligniinile, puidusuhkrule keskendumine on kindlasti see kõrgema lisandväärtusega ülemine ots, mida me tahame toetada. Seega ta on kahtlemata strateegiline investeering, milliseid me tahame tulevikus Eestis näha," rääkis ministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Andres Kikas.

Fibenol kuulub täielikult Eesti omanikele ja ka esimese tööstusliku tehase puhul omanikeringi ei plaanita laiendada, ütles Kirjanen. "Samas huvi kaasinvesteerida Euroopa tööstussektori poolt on suur ehk välistada ei saa ka mõne strateegilise investor kaasamist," lisas ta.

Otseseid töökohti luuakse uue tehasega saja ringis. "Fraktsioneerimise toodete alusel hargtööstustootmise laiendamisel on potentsiaal oluliselt suurem. Tulevikus näeme, et Eestis võiks areneda biomajandusega seotud hargettevõtlus, kus Fibenoli biomaterjalide baasil arendatakse edasi ka uus lõpptooteid," ütles Kirjanen.

Kuni pool miljardit eurot nõudev uus puidukeemiatehas võiks omanike praeguste plaanide järgi valmida 2028. aastaks.