Vene vägede lahkumine Hersonist oli ette teada. Uus operatsiooni sõjaline juht kindral Sergei Surovikin viitas rasketele otsustele kohe oma ametisoleku alguses, ütlevad eksperdid Indrek Kannik ja Vladimir Juškin. Hersoni varustamine on raske, sest Kertši sild ei kanna ja selja taha jääb jõgi. Sõjalisest seisukohast on Hersoni mahajätmine rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktori Indrek Kanniku sõnul õige tegu.

"Need viimased kuud alates augusti keskpaigast, kui ukrainlastel on olnud ülekaal suurtükitules ja üldse tulejõus, on muutnud venelaste kohaloleku problemaatiliseks. Nende õhutõrje on nõrk, neil on olnud raske moona kohale toimetada, kuna sillad on hävitatud üle Dnipro jõe," rääkis Kannik.

"Olukorra paradoksaalsus seisneb selles, et poliitiliselt on vägede väljaviimine ilmselge kaotus, aga sõjalises mõttes vastupidi," kommenteeris poliitikaanalüütik Vladimir Juškin.

Miks aga venelased kuulutavad oma parimate üksuste lahkumist ning lõhuvad sildu? Juškin pakub, et võib-olla Vene väed ei karda Ukraina raketilööke. Oktoobris toimus USA ja Vene kaitseministri telefonivestlus ning mitmed allikad on viidanud USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani võimalikele kokkulepetele Venemaaga, kui venelased lahkuvad Hersonist. Varem olid ameeriklased viinud Rumeeniasse oma õhudessantbrigaadi.

"Varsti selgub. Kui vägede väljaviimine toimub rahulikult, siis pole selge, milles kokku lepiti. Ukraina mõistab, et neljandik väegrupeeringust – 25 000 inimest,
sealjuures eliitsõdurit – jääb Venemaale uueks operatsiooniks. Mõistlik oleks need hävitada, nõrgendada Venemaad. Aga kui ta seda ei tee, siis on selleks põhjused," rääkis Juškin.

Ka Venemaa liitlased Hiina ja India on mitmete allikate andmeil nõudnud Venemaalt sõja lõpetamist. G20 kohtumine kuu aja pärast võiks olla üks tähtaeg.