NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide juhid on omavahel arutanud võimalikke kõnelusi Venemaaga, kuna Vene väed on lääneriikide hinnangul Ukrainas surve all, vahendas Ukraina leht Ukrainska Pravda Itaalia ajalehte La Repubblica. Pärast Herson vabastamist saaks pidada läbirääkimisi Ukraina jaoks jõupositsioonilt, hindas Itaalia leht.

La Repubblica hinnangul ei suuda Vene väed reageerida Ukraina pealetungidele ning on selle asemel asunud Ukraina tsiviiltaristut ründama.

Leht rõhutas, et Herson pole kõigest linn, vaid see on ka oluline sõlmpunkt, mis tagab ligipääsu Mustale merele ning kontrollides seda linna saab kontrollida ka transporti üle Dnepri jõe.

La Repubblica sõnul tähendaks Hersoni vabastamine olulist muutust sõjas Venemaa ja Ukraina vahel.

Lehe väitel pani võimalike kõneluste mõtte esimesena lauale USA.

Ilma Hersoni linnata aga kõnelusi pidada ei saa, sest kui pidada kõnelusi praegu, siis see annaks Vene vägedele võimaluse ennast reorganiseerida, hindas Itaalia La Repubblica.

USA administratsioon olevat oma NATO liitlastele rõhutanud seoses Venemaaga kahte aspekti: Venemaa tuumaähvardust ning võimalikku Hiina mõju tugevnemist Venemaal.

Vene tuumarelva kasutamise risk on aga praegu madal ning isegi kui see Venemaa poolt juhtuks, järgneks sellele tugev lääneriikide vastulöök tavarelvastusega, teatas La Repubblica.

Hiina mõju võimalik suurenemine on aga teistsugune väljakutse, milleni võib viia Putini täielik kaotus sõjas Ukraina vastu. La Repubblica hinnangul on parem vaenulik riigijuht, kes on siiski Pekingist sõltumatu.

Der Spiegel: Saksa valitsuse sõnul otsustab kõneluste üle Ukraina

Ukrainska Pravda rõhutas Saksa valitsuse esmaspäevast kinnitust, et ainult Kiiev saab otsustada, millal ja millistel tingimustel saavad alata kõnelused Venemaaga, vahendas Der Spiegel.

Saksa valitsuse teade tuli pärast seda, kui pühapäeval ilmnes, et Ameerika Ühendriigid on eraviisiliselt soovitanud Ukraina juhtkonnal näidata oma valmisolekut rahuläbirääkimisteks Venemaaga, et selle abil hoida lääneriikide toetust Kiievile.

Sullivan kinnitas varem, et kõneluste eelduseks on Ukraina deokupeerimine

Eelmine nädal kinnitas USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan Ukrainska Pravda alaportaalile Evropeiska Pravda, et igasuguste kõneluste eeldus on Ukraina täielik deokupeerimine.

Sullivani sõnul olevat Venemaa andnud korduvalt märku, et kõnelused algavad Venemaa ebaseaduslikult okupeeritud territooriumite tunnistamisega.

Sullivani sõnul on selline lähenemine tema jaoks vastuvõetamatu ning see pole ka ÜRO hartaga kooskõlas.

Podoljak: kõneluste eeldus on Vene vägede lahkumine Ukrainast

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak selgitas esmaspäeval Twitteris, et Ukraina pole kunagi keeldunud pidamast kõnelusi Venemaaga.

Podoljaki sõnul on Ukraina läbirääkimiste positsioon avalikult teada – esimese sammuna peavad riigist lahkuma Vene väed ja alles siis saab pidada läbirääkimisi.

Important: Ukraine has never refused to negotiate. Our negotiating position is known and open.

1. First, RF withdraws troops from
2.After everything else

Is Putin ready? Obviously not. Therefore, we are constructive in our assessment: we will talk with the next leader of RF.

— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) November 7, 2022

Podoljaki hinnangul ei ole praegune Vene riigipea Vladimir Putin valmis kõnelusteks, seega ollakse konstruktiivsed ning oodatakse võimalust pidada kõnelusi järgmise Vene riigi juhiga.

Ka Briti strateegiauuringute emeriitprofessor Lawrence Freedman rõhutas oktoobri keskel blogipostituses, et praegu pole võimalik kahe vaenupoole nõudmisi omavahel kooskõlla viia. Samuti puudub kahe riigi vahel usaldus.

Lisakomplikatsioonina nõuab Venemaa tõenäoliselt talle kehtestatud sanktsioonide leevendamist, mis nõuab sanktsioone kehtestanud lääneriikide kaasamist kõneluste protsessi.