Venemaa sissetungi järel Ukrainasse kehtestatud sanktsioonid takistavad pangaülekandeid Eesti ja Venemaa vahel, mistõttu on raskendatud Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ning Valgevene Vabariigiga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu täitmine.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu selgitas rahandus-, sotsiaal- ja välisministrile adresseeritud kirjas, et Venemaal ebaõnnestus kolmanda kvartali pensioniraha ülekanne Eestisse kolmel korral. Neljanda variandina kandis Venemaa pensionifond pensionirahad summas 1 052 802,86 eurot sotsiaalkindlustusameti ettepanekul ning sotsiaalministeeriumi nõusolekul Valgevene Priorbanki sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole. Aga ikkagi ebaõnnestus Eesti katse kanda see summa Swedbanki.

"Oma pensioni pole kolmandas kvartalis saanud 4038 Eestis elavat inimest," tõdes Maripuu.  

"Püüame aktiivselt saada selgust, kas Valgevene pangast õnnestub Eestisse raha üle kanda. Kui see siiski ei õnnestu, võiks raha kasutada Valgevenes pensionite maksmiseks ning siin leida vahendid, et erandkorras 4038 inimesele Venemaa kolmanda kvartali pension välja maksta," kirjutas Maripuu.

Kahe esimese kvartali ülekanded Venemaaga on õnnestunud ning Eesti makstavate pensionite raha kolmanda kvartali eest on samuti Venemaale jõudnud.

Maripuu viitas oma kirjas, et probleem tõotab kestma jääda.

"Järgmised ülekanded tuleb teha lähinädalatel. Valgevene panga kasutamist Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni koostöölepingu täitmiseks me mõistlikuks ei pea. Venemaa Föderatsiooniga tuleb neljanda kvartali pensionirahad vahetada juba 25. novembriks. Eesti makstavat pensioni saab Venemaal umbes 4400 inimest, ülekantav summa on ca kolm miljonit eurot," kirjutas sotsiaalkindlustusameti juht.

Tema kirjast selgus ka, et Valgevenega peavad neljanda kvartali pensionirahad olema vahetatud 10. detsembriks. "Priorbanki lahendust kasutasime Valgevene Vabariigiga lepingu täitmiseks kolmandas kvartalis, sest ka nendel ei olnud võimalik pensionirahasid Eestisse kanda. Puudub kindlus, et edasised pangaülekanded Valgevenesse ning Venemaale õnnestuvad. Probleemiks on ka tõsiasi, et lepingute kohaselt tuleb pensioniraha üle kanda vastavalt Vene ja Valgevene rublades," kirjeldas Maripuu.

"Palume sotsiaalministeeriumi, välisministeeriumi ja rahandusministeeriumi seisukohti, milliseid lahendusi kasutada, et Eesti ei rikuks välislepingutega võetud kohustusi," lõpetas sotsiaalkindlustuseameti juht.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ulla Saar ütles, et esimene eelistus on Valgevene pangas olev summa Eestisse saada, et see siis siin elavatele pensionäridele välja maksta. Kui see ei õnnestu, siis Saare sõnul on praegu vara öelda, milline on järgmine samm.

Saare sõnul oleks üks variant teha Venemaaga pensionide maksmisel tasaarveldus.

"Kuni meil SEB kaudu on võimalik teha Eesti maksed Venemaale — see on kolm miljonit, Venemaa maksab meile ühe miljoni —, siis järgnevate kvartalite puhul, kui Venemaa on nõus, on võimalik teha selline tasaarveldus," ütles Saar.

Ehk nõutud kolme miljoni asemel kantakse Venemaale kaks miljonit eurot ning ühe miljoni ulatuses saaks maksta välja Vene pensione. Korra on Eesti selle ettepaneku juba teinud, kuid siis lükkas Venemaa selle tagasi.

"Selgeid põhjendusi ei ole olnud. Lepingu järgselt on neil muidugi õigus sellest keelduda," ütles Saar.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai teises kvartalis 83 protsenti ehk 3330 inimest Venemaa pensioni saajatest pensioni ka Eestist. Nende keskmine pension oli 519 eurot. 17 protsenti ehk 677 inimest sai ainult Venemaa pensioni, keskmise summaga 79 eurot. 

Sotsiaalkindlustusamet on kõigi Vene pensioni saajatega ühendust võtnud ning Saare sõnul on neil õigus vajaduse korral taotleda toimetulekutoetust. 

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Ksenia Repson-Deforge selgitas oktoobri keskel ERR-ile, et pensioni määramine ei ole seotud kodakondsusega, vaid ühes või teises riigis omandatud tööstaažiga.