"Kui gaasi hind läheb alla, siis läheb alla gaasiküttel toodetava elektri hind ja see hakkab kõiki elektribörsi hindu survestama. Kui elektrihind hakkab stabiliseeruma, siis stabiliseeruvad ka toiduainete hinnad ja kogu ahel hakkab teistpidi käima," ütles Varblane.

Professori hinnangul peavad keskpangad praegusest kriisist väljumiseks lõpetama senise rahapoliitika. USA Föderaalreserv alustas, järgnes Euroopa Keskpank, praegu on intressimäärasid järk-järgult tõstetud ning selle president Christine Lagarde lubas hiljuti Tallinnas esinedes, et kui vaja, siis tõstab Euroopa Keskpank neid veel.

Urmas Varblane sõnas, et selle instrumendi võimalused on piiratud: "Intressimäärade tõus ei suurenda näiteks elektrienergia tootmist. Energeetikasse ei ole eeskätt Euroopas viimastel aastakümnetel panustatud seetõttu, et Vene odav energia lasi unustada, mis on energia õiglane hind."

Tema sõnul on maagaas ehe näide, kuidas Euroopa suutis ülikiiresti reageerida: esmalt vähenes tarbimine, leiti lühiajalisi asendusi tuuma- jm energia näol ja hakati ehitama LNG vastuvõtupunkte. "Saksamaa, kellel polnud siiamaani ühtegi sellist, saab nüüd müstiliselt lühikese ajaga esimese valmis. Tulemus? Augustis oli Hollandi TTF-i indeks (maagaasi tulevikutehingute hinnaindeks – toim.) üle 300, praegu on see saja juures. See juhtus mõne kuuga," ütleb Varblane.

Praeguse majanduskriisi põhjusi analüüsides peatub Varblane majanduses valitsenud mõtteviisil, mille kohaselt arvati, et teatud majandusseadused ei kehti: "Tundus, et suurendame küll rahapakkumist, aga hinnad ei tõuse. Aastail 2009-2011, kui laenuintressid langesid miinusesse, tekkis olukord, kus säästmine oli kõige rumalam tegevus. Ent hinnad siiski tõusid, kuid üksnes kinnisvara ja aktsiate hinnad. Keskpangad lootsid, et äkki saamegi nii läbi ja jätkasid sellist intressipoliitikat üle kümne aasta. Alles covidiaegse tarneahelate umbejooksmise järel oli selge, et kaupadel ja teenustel on ikkagi hind – need hakkasid tõusma."

Sellele liitus teine suur kriis: energia muutus Venemaa käes relvaks. "Võime öelda, et ka Euroopa on olnud lihtsameelne ja et Eesti on jätnud õigel ajal terve rea vajalikke otsuseid tegemata. Kümme aastat ei suutnud me ühtegi tuuleparki püsti panna, ainult vaidlesime ega olnud energiakriisiks valmis. Need kaks kriisi vallandasidki metsiku inflatsiooni, mida praegu näeme," hindas Urmas Varblane olukorda.

Hiina positsioon selles sõjas

Professori arvates kasutab Hiina praegu kõiki võimalusi, et Venemaa algatatud sõjast Ukrainas kasu saada. "Hiina püüab saavutada juhtpositsiooni maailmamajanduses, samas teha Venemaast Hiinast võimalikult palju sõltuv vasall. Teisalt testib Hiina praegu, kui kaugele läänemaailma ühtsus Ukraina toetamisel läheb ja kaua see kestab," rääkis Varblane.

Ta lisas, et Taiwani küsimus on Hiinal kogu aeg laual: "Seda ütles Xi Jinping oma parteikongressi kõnes ning neile võib olla Euroopa ühtlane käitumine halb üllatus. Küllap on see üllatav ka Venemaa jaoks. Me võime ju öelda, et Ungari käitub nii ja Itaalia teisiti, aga Vene-vastastel sanktsioonidel on tervikuna Euroopa toetus."

Majandusteadlane sõnas, et vahel öeldakse, et sanktsioonide mõju Vene majandusele on napp ning toonitas, et mõju hakkab pikas vaates avalduma. "Igakuised energiasektori sissetulekud on seal kuust kuusse väiksemad kui varasemal kuul, näiteks tänavu septembris olid need viimase kahe aasta kõige väiksemad. Kui hakkab kehtima sisuliselt EL-i embargo Vene naftale ja piirhind maagaasile, on mõju veel suurem," kinnitas ta.

Varblase sõnul räägitakse vähe selles, kuidas Venemaal napib tehnoloogiat. Ta tõi näite sealse autotööstuse hädadest. "Uutel autodel pole ühtegi turvavahendit ja ostja peab andma allkirja, et ta on nõus sellise autoga sõitma. See on tagasiminek mitte kümme, vaid nelikümmend aastat." Ta lisas, et samamoodi ähvardab uute tehnoloogiliste lahenduste puudumine Venemaal järgmiste nafta- ja gaasimaardlate avamist.

Eesti panus Hiina hegemoonia nõrgestamiseks

Elektroonikatööstus, pidevalt uuenev tehnoloogia, rohepööre ja energia salvestamine nõuavad üha rohkem haruldasi muldmetalle, nende kaevandamist ja tootmist kontrollib 80 protsendi ulatuses Hiina. Professor Varblane ütles koguni, et Hiinal on selles väärtusahelas ebanormaalne positsioon.

"Siin tuleb mängu meie Silmet, Kanada firma Neo Perfomance Materials tütarettevõte, kes pakub USA-le kuus protsenti muldmetallide impordist – üks tehas! Praegu on USA, India, Jaapan ja EL kokku leppinud, et ehitavad üles muldmetallide alternatiivsed väärtusahelad, kuhu ei ole Hiinat kaasatud," rääkis ta.

Varblase arvates on selles valguses oluline Silmetile Narva tehnoparki rajatav uus tehas. "See hakkab haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest uusi magneteid tootma, energiavajaduse katavad sealsed elektrijaamad. Kui see teoks saab, siis on Eesti andnud olulise panuse Hiina hegemoonia nõrgendamisse," lausus professor.

Pikemat intervjuud kuulete Vikerraadio saates "Kajalood", mis on eetris 12. novembri keskpäeval. Urmas Varblasega vestles Kaja Kärner.