Neljapäevasel istungil kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on eemaldada punasümboolikat Eesti avalikust ruumist, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidelt.

Mis saab majade fassaadidel olevatest punasümbolitest, seda otsustab iga objekti puhul loodav komisjon.

"Minu isiklik arvamus on, et puhtalt see, kui kuskil on viisnurk, et ta on lihtsalt oma ajastu sümbol, aga ta otseselt ei õigusta ega toeta seda okupatsioonirežiimi, mis Eestis oli, siis ta võib vabalt seal ka edasi olla. Mind häirivad kõige rohkem Nõukogude Liidu vapid ja riigi sümboolikad," rääkis Danilson-Järg "Ringvaates".

"Sillamäel on niisuguseid hooneid, ka Tallinnas näiteks Vene kultuurikeskus, kus on sellist sümboolikat päris palju," lisas ta.

Minister rõhutas, et sümbolid ja ausambad, mis okupatsioonirežiimi selgelt toetavad ja õigustavad, ei sobi Eestis linnaruumi, sest need peegeldavad ka väärat ajalookäsitlust.

Maarjamäe memoriaali kohta ütles Danilson-Järg, et Eesti Mälu Instituudi andmeil on pea kogu sealne ala surnuaed, aga see pole tähistatud. Tema hinnangul tuleks see ala uuesti surnuaiaks kuulutada.

"Nõukogude ajal, kui seda kompleksi sinna rajati, siis lihtsalt kaevati need hauad segi selles osas, kuhu on midagi rajatud — need kõnniteed, muldvallid. Minu arvates kõige õigem oleks ikkagi taastada see niisuguse barbaarse hauarüvetuse eelne olukord ehk see ala oleks mõistlik kuulutada surnuaaia-alaks ja vastavalt ka märgistada ja teha seal võimalikult minimaalselt hauarahu rikkuvat tööd," selgitas ta.

Punasümboolikat puudutav osa peaks sealt tema sõnul kaduma.

Estonia laemaali pole ministri hinnangul vaja eemaldada, kuna tegemist on siiski ka kunstiteosega.

"Minu isiklik arvamus on see, et mind see laemaal häirib. Aga kas see just eemaldada? See poleks hea mõte, see on ikkagi ka kunstiteos. Aga nagu praegune teatridirektor on öelnud, et nende soov oleks see kinni katta ehk ta tavalisel ajal ei oleks vaatajatele nähtav, aga kui keegi soovib just spetsiaalselt seda maali näha ajaloolisest aspektist, siis on võimalik seda ka vaatamiseks avada," selgitas Danilson-Järg.

"Laemaali puhul võib sellest veel rääkida, et sellel on kunstiline aspekt. Aga kui räägime ausammastest, siis neil on kindlasti lisaks kunstilisele mõõtmele ka oluline võimu sümboli märk, mis õigustab režiimi, kes on selle püstitanud. Siin võib-olla peaksid lähenemised olema julgemad," lisas ta.