Uue metoodikaga kaotasid enim elanikke saared — Hiiumaa üheksa ning Saaremaa viis protsenti. Mõne protsendi võrra said elanikke juurde näiteks Maardu, Loksa ja Kohtla-Järve.

Inimeste elukoha määramiseks otsisid statistikud rahvastikuregistrile lisainfot veel paarikümnest teisest registrist.

"Otsime välja, et need ema ja isa on tegelikult abielus, neil on koos kodulaen, ema ostab isale digiretsepti, kui ta haigeks jääb, ja tuleb välja et nad elavad koos. Ja siis teist tüüpi seosed on inimeste ja kohtade vahel. Näiteks kui ma olen kuhugi registreeritud, on mul selle kohaga tugev seos, kui mul on selle kohaga elektrileping või minu enda kinnisvara siis ka," selgitas statistikaameti juhtivmetoodik Helle Visk.

Isikuandmed on anonüümsed ehk seoste taga statistikud identiteete tuvastada ei saa. Kui varem on inimestelt nende elukohta ka otse küsitud, siis seekord leiti info vaid registrite põhjal.

Rahvastikuteadlased on selles osas kriitilised.

"Iga aastaga läheb inimeste kohta info kogumine keerulisemaks. See ongi üks indikaator, et aeg-ajalt peaks neid andmeid päris elus kontrollima. /.../ Kuulsad on Põhjamaad, kes teevad oma uuringuid ja ka rahvaloendust registripõhiselt, aga nende viimane võte on olnud see, et võib-olla peaks vahepeal minema tagasi traditsioonilise viisi juurde ja kontrollima, kas registrid näitavad tegelikkust ja kui palju," kommenteeris Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar.

Ta tõi ka välja, et eestlased on üha liikuvamad ning paljudel on mitu kodu, mistõttu on registrite järgi elukoha määramine keeruline. Statistikute jaoks on traditsioonilisel kombel küsitlemine aga väga ressursimahukas. Küll aga teevad nad täpsushinnangu saamiseks valimiuuringuid, mille tulemused peaksid selguma kevadel. Seda kõike poleks muidugi vaja, kui inimesed märgiks rahvastikuregistris õige aadressi.

"See on teadmine, mida meil läheb iga päev vaja väga praktilistes otsustes. Kohalik omavalitsus peab koolikohad, lasteaiakohad tegema, teid ehitama jne. See statisika või teadmine, kui palju meil inimesi on ja kes nad on, on ülioluline. See kasu tuleb inimestele tagasi," selgitas Ainsaar.