2030. aastaks loodab Eesti toetuda põhiliselt taastuvenergiaallikatele. Ilm on aga muutlik ning pimedateks ja tuulevaikseteks päevadeks on vaja tagavara. Abi on välisühendustest, paremini juhitud tarbimisest, salvestusest ning juba olemasolevatest elektrijaamadest. Kuid puudu võib jääda juhitavast võimsusest, mille saab käivitada minutitega. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles ERR-ile, et seega peaks kaaluma gaasielektrijaama rajamist.

"Kui selline 100 MW jaam teha, siis see läheks vähemalt 150 miljonit eurot maksma. Need on ikka suured ja kallid investeeringud. See ongi optimeerimise küsimus, et kui palju selline jaam saab töötunde, et selline investeering ennast ära tasuks."

Eleringil on Kiisal kõrvuti kaks gaasielektrijaama, mis pakuvad hädaolukorras 250 MW võimsust. Gaasielektrijaamad sobivad selleks ülesandeks hästi, sest neid ei ole erinvalt põlevkivi elektrijaamadest vaja kaua üles soojendada.

"Põlevkivi elektrijaam – selleks, et sinna tekiks see pöörlemine turbiini, selleks on vaja vesi aurustada hästi kuumaks. Seal on meeletu maht metalli ja kõik need soojuspaisumised võtavad aega. Seda katelt tavaliselt köetakse vanematelt seadmetel kuskil 12-14 tundi, uuematel õnnestub ka 6-8 tunniga," selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.

Ka ei ole nende jaoks mure pikalt järjest töötada.

"Täpselt sama tüüpi kolbmootoritel põhinevad gaasikütuse elektrijaamad nagu on Eleringil, selliseid kasutatakse mõnel pool maailmas täiesti baaselektrijaamana. Sama loogika järgi on Aafrikas mõnel pool ja isegi Californias sellised elektrijaamad, mis alguses mõeldi, et võib olla töötavad mõnisada tundi aastas, võib olla tuhat. Tegelikult on kujunenud, et nad töötavad suurema osa aastast. Ei ole mingit probleemi."

Eestis on gaasijaamad siiski vaid hädaolukorraks, sest gaas on kütusena põlevikivist oluliselt kallim. Kui praegune gaasi puudujääk LNG toel laheneb ning süsihappegaasi kvoodi hind tõuseb, siis kuna gaasijaamad paiskavad õhku vähem heidet, ei pruugi see vahe paari aasta pärast olla enam nii suur.

Kuigi Raine Pajo tõdes, et kindlat plaani Eesti Energial gaasi elektrijaama rajamiseks praegu ei ole, siis Kiisa elektrijaamaga võimsuselt võrreldava jaama rajamine on tõenäoliselt tulevikus mõistlik. See võtaks samas aega.

"Me peaks koostama enne planeeringud, keskkonnamõjude hinnangud, hanked, ehitus. Sellise jaama rajamine 6-7 aastaga on isegi hästi, kui nii läheb. Pigem võib olla see 7-8 aastat," sõnas Pajo.