Nagu praeguseks selgunud, USA vahevalimistel vabariiklaste suurt triumfi ei tulnud. Ukrainale antav sõjaline abi aga hinnatakse tõenäoliselt siiski ümber, eeldas Penttilä, tuletades meelde, et asi pole sugugi mitte ainult vabariiklastes:

"Nii demokraatide kui vabariiklaste hulgas on nüüd seltskondi, kes tahavad abi vähendamist ja Ukraina tasapisi sundimist rahu sõlmima," ütles ta.

Surve Ukrainale kasvab nii USA-st kui ka Euroopast. Pealegi on käimas ÜRO kliimakonverents, kus mõrult nenditakse, et sõja tõttu on fossiilkütuste kasutamine oluliselt kasvanud. Seega võib oodata, et ka kliimakonverentsilt tuleb Ukrainale sõnumeid hakata agressoriga kompromissi otsima.

"Tuleb siiski öelda, et USA ja endiselt ka NATO ning kesksed Euroopa riigid on seisukohal, et Ukrainat tuleb toetada, kuid tuleb öelda, et oleme uues olukorras, uues etapis, kus toetus Ukrainale ei ole enam enesestmõistetav," lausus Penttilä.

Ilmselt hakkavad taas kõlama ka jutud, et Venemaa režiimi juhil Vladimir Putinil tuleb lasta sõjast väljuda nägu kaotamata. Putinile näo allesjätmise all mõeldakse Penttilä sõnul üht konkreetset asja.

"Krimmi. Ennekõike seda, et kui Venemaa kaotab Krimmi, sellest räägitakse nüüd Washingtonis palju, siis võib see olla pala, mida Putin enam välja ei kannata ja räägitakse koguni sellest, kas Putin kasutab selle peale tuumarelva. Samal ajal tuleb siiski öelda, et Venemaa ähvardused on järjest vähem usutavad. Sõda läheb järjest halvemini. Ise arvan, et jutt Venemaa alandamisest on mõttetu, mida rutem see sõda lõppeb, seda parem, ja see sõda lõppeb, kui Venemaa enam sõjalist edu ei saavuta," lausus Penttilä.

Penttilä sõnul tuleb Venemaad hästi tundva Ida-Euroopa meelehärmiks siiski tunnistada, et naiivsust Venemaa osas on Lääne-Euroopas endiselt palju ja lõppu ei ole näha. Kui siia liita veel majanduslikud raskused, muutub mõistetavaks, miks lääs võib hakata Ukrainat survestama.

Naiivsuse kõrval on ka lühinägelik soov Venemaaga ja eriti Hiinaga ajada äri, nagu ikka. NATO jääb oma liikmete jaoks usaldusväärseks, usub Penttila, ka siis, kui Ukraina peakski lääne survel Venemaaga endale kahjuliku rahu sõlmima:

"NATO on usaldusväärne, sest põhineb viiendal artiklil ja toetus sellele on tugev. Kuid see, kas kesksed poliitilised pealinnad – Washington, Berliin, Pariis – veel usaldusväärsed on, see on muidugi suur küsimus ehk poliitiline liin sõjalise NATO vastu on kaks eri asja. Lähtun endiselt seisukohast, et Eesti julgeolek on NATO-s tagatud ning kui Soome ja Rootsi on kunagi, loodetavasti võimalikult pea, NATO liikmed, siis nende julgeolek paraneb ja kogu piirkonna julgeolek paraneb," rääkis Penttilä.

Esmaspäevane USA presidendi Joe Bideni ja Hiina riigijuhi Xi Jinpingi kohtumine peaks Kaug-Idas pingeid pisut maha võtma. Siiski on jätkuvalt võimalik, et peale Ukraina sõja puhkeb sõda ka Taiwani pärast, Hiina ja USA vahel. Penttilä sõnul ei ole see sõda lähitulevikus väga tõenäoline, aga selle võimalusega tuleks siiski arvestada.

Karta, et Venemaa kasutaks lääne tähelepanu kandumist Kaug-Itta ulatuslikuks vallutussõjaks Ida-Euroopas, Penttilä hinnangul aga ei tasu:

"Venemaa on juba peatatud. Venemaa on seda sõda kaotamas, Putini aeg on otsa saamas. Venemaal läheb kogu aeg järjest halvemini, halvemini ja halvemini ja kui vaadata sellest perspektiivist, siis see ütleb meile, et me peame seisma kindlalt ja toetama Ukrainat, sest Venemaal ei ole enam midagi võita," ütles Penttilä.