Tallinna koolidesse mahub üksikuid sõjapõgenikke

Kooliaasta algus Vabaduse koolis
Kooliaasta algus Vabaduse koolis Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kui täitub siseministeeriumi prognoos ja Eestis viibivate Ukraina põgenike arv kahekordistub, siis kaks korda suuremat hulka koolilapsi meie haridusasutused vastu võtta ei suuda.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestisse jäänud ligi 17 000 alla 19-aastast Ukraina pagulast. Hariduse infosüsteemis on neid 7900, kellest 52 protsenti õpib Tallinnas. Sisuliselt on pealinnas ukrainlastele mõeldud koolikohad täis, ütles ministeeriumi asekantsler Liina Põld.

"Neile on mõned kohad pakkuda Nõmmele ja Mustamäele ja rohkem kohti on 1.-6. klassi, aga 7.-9. klassi ei ole üldse. Muidugi on ka võimalus, et me näiteks loome koolide juurde eraldi Ukraina klasse, aga me ei saa võtta sama palju lapsi juurde, kui meil juba on," rääkis Põld.

Teiste suuremate linnade koolides olukord nii keeruline pole, kohti on näiteks Tartus, Pärnus, Narvas ja ka Kohtla-Järvel.

Haridusministeeriumi esmane eesmärk on siia saabuvad kooliealised põgenikud Eesti haridusasutustesse paigutada. Kui neid aga tuleb nii palju, et koolid enam vastu võtta ei suuda, siis on kavas tagasi tuua nn kohanemisprogramm, mis loodi kohe pärast sõja algust ja tegutses kuni septembrini.

"Kohalikud omavalitsused, kelle piirkonda on lapsed jõudnud, pakuvad sellist kogupäevakooli või pikapäevarühma laadset võimalust, et oleks koht, kus lapsed saavad olla. Nad saavad seal liituda Ukraina kooli distantsõppega ja saada vajadusel abi kas meie inimestelt või sinna võib ka ukrainlasi palgata," selgitas asekantsler.

Kohanemisprogrammis on lapsed senikaua, kuni pered otsustavad Ukrainasse tagasi minna või mujale edasi liikuda. Eesti koolis juba õppivaid ukrainlasi see ei puuduta.

Õpetajaid pole piisavalt

Peamine põhjus, miks oluliselt suurem arv Ukraina lapsi meie koolidesse ei mahu, on õpetajate ja vajalike tugispetsialistide puudus. "Me ei saa võtta niimoodi, et kui koolis on ruutmeetreid, siis on ka koolikohti," rõhutas Põld.

Seevastu kogupäevakooli puhul piisab ruumide olemasolust, näiteks kultuurikeskuses või mõnes muus omavalitsuse asutuses. Lisaks ei pea seal lapsi juhendama ja abistama tingimata pedagoogi haridusega spetsialist.

Kuigi eelmisel nädalal märkis asekantsler Liina Põld riigikogu riigieelarve erikomisjonis, et pagulaste arvu kasvamisel tuleb koolides üle minna mitmes vahetuses õppimisele, siis tegelikult seda varianti haridusministeerium praegu ei kaalu. Põhjuseks ikka see, et pole piisavalt õpetajaid. Põllu hinnangul võiks enne mõelda pigem põgenike riiklikule suunamisele väljaspool Tallinna.

"Praegu on pagulastel vaba valik, nad ise vaatavad, kuhu lähevad. Nad saavad tööd, hakkavad oma eluga toime tulema, teenivad ise sissetulekut, et saada sellest abivajaja rollist välja. Ja sellepärast on nad kontsentreerunud Tallinnasse, sest seal on kõige rohkem töökohti pakkuda," rääkis Põld.

Tema hinnangul võiks ajutiselt Eestisse saabunud inimeste esimene eesmärk olla laps kooli saada, mitte täiskasvanutel töö leida. Nii saaks riik suunata põgenikke üle Eesti laiali haridusteenuse järgi.

Seega, kui edaspidi tuleb Eestisse Ukraina põgenikke, kes kindlasti tahavad oma lapse siin kooli panna, siis koha neile leiaks, lihtsalt mitte pealinnas.

"Me ei saa lihtsalt lubada, et ühel hetkel on 45 last näiteks klassis. See ei ole õpetaja suhtes inimlik, see ei aita teiste lastega kohaneda ega anna õppetööle mitte mingisugust head kvaliteeti. Muu Eesti ei ole nii ülerahvastatud, nii et me peaks arutama võib-olla keskselt koos siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga, kas on võimalik, et näiteks suuremate gruppidena paigutadagi sõjapõgenikke väljapoole Tallinna," arutles Põld.

Vanemad ei julge Ukraina distantsõppest loobuda

Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on haridusministeeriumi andmetel 1200. Ametnikele teadaolevalt osalevad need lapsed kodus Ukraina distantsõppes. Ukrainlased ise on rääkinud, kuidas nende kodumaal millalgi öeldi, et mujal riigis omandatud haridust sealne koolisüsteem ei tunnusta, seega nende distantsõppest loobumine tähendaks, et lapsed peavad jätkama kooliteed sealt, kus see enne sõja algust pooleli jäi. Põllu sõnul ei vasta see aga tõele.

"Me oleme oma sotsiaalmeediakanalites ka seda infot jaganud, et Ukraina minister andis kinnituse, et kui lapsed lähevad tagasi, siis neil ei jää aastat või kahte vahele, nad saavad õpinguid jätkata. See tõi ka lapsi meie koolidesse juurde, vanemad olid nõus, et lapsed õpivad Eesti õppekava järgi," rääkis Põld.

Osa vanemaid on aga endiselt hirmunud kuni selleni välja, et nende lapsed käivad küll Eesti koolis, aga teevad pärast tunde kodus ka Ukraina veebiõpet. "Meil on koolidest ka neid signaale, et lapsed on väsinud ja ei jaksa kahes süsteemis püsida," ütles asekantsler.

Haridusministeeriumi sellist õppimisviisi ei toeta ja julgustab lapsi olema ainult Eesti haridussüsteemis.

"Meie õppekavad on võrdlemisi sarnased, meil ei ole väga suuri erinevusi üldpädevuste mõttes, läbivate teemade ega ainevaldkondade mõttes ja ka mahud on enam-vähem samad," kinnitas Põld.

Ukraina õpilaste küsimuses kohtub haridus- ja teadusministeerium igal nädalal Tallinna haridusametiga. Samuti toimuvad regulaarselt kohtumised sotsiaalkindlustusametiga ja teiste ministeeriumitega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: