Ärikvartali ehituslubadega on palju tööd olnud, kuid lootus jääb, et järgmisel aastal saab kopa maasse lüüa, ütles ERR-ile ärikvartali arendamisega tegeleva EKE arendusdivisjoni juht Karl Ader.

"Ehituslubadega töö veel jätkub, loodan et järgmisel aastal saame ehitusload ja seejärel ka ehitamisega alustada," lausus ta.

Plaanide järgi peaks järgmisel aastal algama ka ehitus, mis võtab aega kaks-kolm aastat, ehitustähtajad on hoonetel keerukusest tingitult erinevad, lisas Ader.

Arenduse kodulehel seisab, et tegu on "suurejoonelise äri- ja elamukinnisvara uusarendusega". Äri- ja elupinda ehitatakse juurde 350 000 ruutmeetrit, ärikvartalisse on planeeritud neli ärihoonet, ankurüürnikeks saavad Swedbank ja Elisa ning kaubandusbloki ankurüürnikuks Rimi. Üks hoonetest saab olemas Eesti suurim büroohoone.

Aderi sõnul saab EKE arendatavas ärikvartalis olema siiski kolm ärihoonet. "Ärihooneid on kolm. Ankurüürnikud on samad. Korterite arendamiseks on antud detailplaneeringus väga korralik maht, mis kindlasti käivitub paralleelselt ärikvartali ehitamisega ning valmib ilmselt enam-vähem samal ajal," lausus ta.

Tallinn pani taristu rajamise reeglid paika

Hipodroomi arendus toppas pikka aega, sest ala omanikul Alfa Propertyl olid erimeelsused Tallinna kommunaalametiga. Hipodroomi alal puudub veevärk ja linn nõudis arendajalt pumplaga sademevee ärajuhtimise süsteemi loomist, mis läheks hinnanguliselt maksma 12 miljonit eurot. 

Hipodroomi ala pole ainus, kus linnal on taristu rajamisega tekkinud arendajatega erimeelsusi. Sel nädalal kiitis linnavalitsus aga heaks määruse eelnõu, millega pannakse paika täpsed reeglid, kes, kuidas ja kui palju peab arenduse puhul taristut – tänavaid, parke, kanalisatsiooni – ehitama.

"See jätab vähem riske, et saavutatakse kokkulepe, mis on liiga kahjulik linnale või arendajale. See tagab, et arendajaid koheldakse võrdselt ja läbipaistvalt, ja – mis on väga oluline – see võimaldab arendajatel juba detailplaneeringu algusetappides prognoosida, kui palju vahendeid nad peavad panustama avaliku taristu rajamisse," ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Sveti sõnul on määruses ka matemaatiline reegel, mille järgi hakatakse määrama, kui palju peab arendaja panustama sõltuvalt krundi otstarbest.

"20 eurot per brutoruutmeeter pluss ehitushinnaindeks hakkab ilmselt olema vormel, mida arendajad hakkavad kõige sagedamini kohtama taolistest läbirääkimistes linnaga. Me usume, et see on õige ja vajalik samm," ütles abilinnapea.

Ala omaniku, Alfa Property juhatuse liige Jaanus Mikk ütles ERR-ile, et linna väljapakutud lahendus on mõistlik. "See ongi normaalne, et linn ehitab taristu välja ja kõik maksavad selle kasutamise eest õiglast tasu," lausus ta.

Mööblimaja arendus on pandud ootele

2019. aasta lõpus välja kuulutatud Hipodroomi ärikvartali arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati järgmise aasta veebruaris arhitektuuribüroo Hayashi–Grossschmidt Arhitektuur (HGA).

Alfa Property üks omanikke Jaan Manitski algatas Hipodroomi kvartali projekti 2007. aastal. Detailplaneeringut on aastate jooksul, ka pärast selle kehtestamist 2011. aastal, kaasajastatud ja täiendatud.

Ärikvartali arendaja EKE teatas mullu sügisel, et arendab Põhja-Tallinnas Telliskivi ja Mulla tänava nurgal asuva Mööblimaja asemele samuti äri- ja elukvartalit. Praeguseks on EKE, kes plaanis ala arendada koos kahe partneriga, sellest plaanist loobunud, nende kodulehel seisab, et arendajad on otsustanud, et detailplaneeringuga edasi ei minda ning et detailplaneering on peatatud.