Vaevalt võib leida rindejoonel midagi salastatumat kui õhutõrje. Need masinad päästavad iga päev sadu kui mitte tuhandeid inimelusid. Need mehed, kes neid masinaid juhivad on selle sõja nähtamatud kangelased.

Õhutõrje patarei aseülem: "See on iseliikuv õhutõrje süsteem. Ta ise tuvastab oma sihtmärgi, jälgib seda ning siis hävitab. Sihtmärgiks on lennukid, ballistilised- ja tiibraketid, helikopterid ja madalal kõrgusel lendavad objektid."

Tema sõnul hakkab tehnika kohe tööle, kui taevasse ilmub mingi rünnakut sooritav objekt. "See toimub väga tihti, nii et töö käib ööpäevaringselt," sõnas õhutõrje ülem.

See Buk-M1 käib siit positsioonidel vähemalt kümme korda päevas ja sellel konkreetsel masinal on juba arvel vähemalt kolm vene lennukit ja lugematu arv droone. Sellised masinad nagu Buk on olnud relvastuses juba üle neljakümne aasta. Ukraina aga vajab täna kõige kaasaegsemaid õhutõrjesüsteeme, mida Kiiev hetkel läänelt ootab.

"See on pigem vana tehnika. See on küll kindel, aga ta on ikkagi vana. Tahaks väga näha midagi uuemat," sõnas õhutõrje ülem.

Ka õhutõrje patarei aseülema sõnul tuleks loobuda nõukoguseaegsest tehnikast
ning minna üle uuemale, NATO tehnikale. "Loomulikult pole õhutõrjekompleksi kasutamine nii lihtne nagu automaadi või soomuki kasutamine, et vajutad paarile nupule ja juba sõidad. Selle kasutamine on omaette teadus
ja õppimiseks kulub aega," sõnas aseülem.

Õhutõrje patarei ülema sõnul kulub kompleksi laskevalmidusse panekuks umbes viis minutit. "Üldiselt võtab see kolm ja pool minutit, aga arvestades sellega, et on vaja ka positsioonile liikuda ja masin laskevalmidusse panna, kulub selleks kokku viis-kuus minutit," ütles ta. "Üldiselt jõuame õigeks ajaks, nii et kõik on, nagu peabki olema," sõnas ülem.