Saks ja Terras: Ukrainale tuleb kiiresti relvi juurde anda
Julgeolekuekspert Rainer Saksa hinnangul oleks pärast Venemaa teisipäevast ulatuslikku raketirünnakut Ukraina linnade pihta ja ka raketiintsidenti Poola territooriumil Ukraina toetajate loogiline vastukäik Ukrainale õhutõrjerelvi kiiresti juurde tarnida. Rohkema ja õigema relvastuse tarnimise vajadust rõhutas ka europarlamendi saadik Riho Terras.
"Kui neid õhutõrjerelvi oleks õigel ajal õiges koguses Ukrainale tarnitud, siis tõenäoliselt see intsident oleks toimumata jäänud. Ka selle laine tõrjes uuemad relvad, mida Ukrainale on antud, on näidanud ennast väga heast küljest. Neid lihtsalt on liiga vähe," rääkis Saks "Vikerhommikus".
Teine ja laiem teema on Saksa sõnul Ukraina relvastamine mitte ainult õhutõrje-, vaid ka muude vahenditega.
"Mida kauem see sõda kestab, on oht, et see võib eskaleeruda millekski suuremaks. Kuigi Venemaal pole jõudu pidada suuremat sõda praegu teistel rinnetel konventsionaalsete relvadega, siis konflikt Venemaa ja NATO vahel eskaleeruks väga kiiresti tuumasõjaks. See on selles mõttes selline valik, mida keegi tõsiselt ei kaalu," rääkis Saks. Ta lisas, et kui eskalatsioon üks kord juhtub, siis seda pidama saada on oluliselt keerulisem.
"Ma arvan, et ainuke võimalus sellest olukorrast välja tulla on kiiresti Ukraina relvastada. Täna toimub ka Ramsteini formaadi kohtumine, kus Ukraina doonorid peaksid kogunema, et seda küsimust arutada. Ma loodan, et siin minnakse kiiresti edasi."
Kommenteerides teisipäevast raketiintsidenti Poola-Ukraina piiril, mille kohta täpsemat ametlikku infot endiselt napib, selgitas Saks, et kogu Venemaa tegevus näitab, et ka viimases rünnakulaines Ukrainas kasutati valdavalt neid rakette, mida peetakse n-ö rumalaks moonaks või mittetäppisrelvadeks.
"Samas osa neist tabas väga täpselt Ukrainas rünnatavaid objekte. Aga tõepoolest, osa kindlasti mitte. Suur osa tulistati alla, aga ka alla lastud raketid võivad kukkuda kuhugi kaugemale piirkonnast, kuhu oli mõeldud. Aga need kõik võimalused. Seda, mis täpselt Ukraina-Poola piiril juhtus, seda me täpselt öelda ei saa."
Igal juhul peab NATO Saksa sõnul jätma väga ühemõttelise mulje, et on valmis sõjaliselt sellele rünnakule vastama, aga mitte tormama seda tegema.
"Aga valmisoleku kavatsus võiks olla täiesti selgelt väljendatud," rõhutas Saks.
Praegu on NATO liikmesmaad avaldanud toetust Poolale ja Poola ise defineerib praegu kõige rohkem, kuidas see sündmus edasi areneb, ütles julgeolekuekspert. Poola president on keskpäevaks kutsunud kokku julgeolekunõukogu ja sellele järgnevad NATO artikkel 4 konsultatsioonid Brüsselis ning Saks soovitas ära oodata nende kohtumiste tulemused. "Praegu ei ole sõjaline vastus eesmärk omaette," ütles Saks.
Terras: Kolmandat maailmasõda sellest intsidendist ei tule
Vajadust saata Ukrainasse rohkem ja õigemat relvastust rõhutas "Vikerhommiku" intervjuus ka Euroopa Parlamendi saadik ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras, kes loodab vastavaid otsuseid nii Balil lõppevalt G20 kohtumiselt kui ka Saksamaal Ramsteinis toimuvalt Ukrainasse panustajate konverentsilt.
Terrase sõnul näitas Venemaa teisipäevane laialdane rünnak Ukraina linnade pihta, et praegune õhutõrje ei ole piisav.
"Tuleks tõsiselt mõelda ka sellele, et NATO peaks praegu, kus idapiiril võivad juhtuda juba sellised vahejuhtumid, tugevdama õhutõrjevahenditega idapiiri. Ja tegelikult olen ma algusest peale olnud veendunud, et toetavad riigid peaksid looma sellise õhukaitsesüsteemi, õhuruumi kontrolli alla võtma ka Ukrainas," rääkis Terras, kelle hinnangul ei räägi miski juriidiliselt selle vastu, kui NATO riigid Ukraina palvel läheksid riigi õhuruumi kontrollima.
Rääkides NATO reaktsioonist teisipäevasele raketiintsidendile Poola-Ukraina piiril ütles Terras, et igal juhul on oluline uurida, mis juhtus. Kolmapäeva hommikuks on kokku kutsutud ka NATO artikkel nelja konsultatsioonid, kus siis NATO riikide esindajad arutavad järgmisi käike. Terras ei näe, et tänased arutelud võiks viia NATO artikkel viie rakendamiseni, kuna siiani on väga ebaselge, kust Poolas alla kukkunud ja kaks inimest tapnud rakett tuli.
"Kas rakett, mis Poolas alla kukkus, oli Ukraina või Vene oma, selgitab juurdlus. Kindel on aga see, et raketid Poola ega Ukraina õhuruumis ei lendaks, kui Venemaa ei ründaks. Rünnaku põhjus on endiselt Venemaal," võttis Terras teisipäevased sündmused kokku.
Kolmas maailmasõda sellest juhtumist Terrase hinnangul ilmselt siiski algust ei saa, kuna on ilmselge, et sellise märgi pihta, nagu Poolas juhtus, ei oleks kindlasti olnud suunatud ka Vene rakett eesmärgipäraselt. "Kui see oli Vene rakett, oli see eksinud rakett, ja kui see oli Ukraina rakett, oli see samuti eksinud rakett. Nii et Kolmandat maailmasõda sellest ilmselt algust ei saa."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan