Registreeritud 753 seksuaalkuriteost ligi pooled olid mittekontaktsed ehk sooritatud kas veebi teel või näiteks liputades. Enamik neist on suunatud laste vastu.

"Enamasti need toimepanijad nii laste kui täiskasvanute puhul on nende tuttavad. Kas siis lausa pereliikmed, lähedased või keegi, kellega see laps või täiskasvanu on loonud sellised pinnapealsed tutvused. Näiteks teismeliste puhul kuskil peol tutvutud, et juhututtavad. Laste puhul väga suur osa seksuaalkuriteo toimepanijaks paraku on nende lähedased, ka pereliikmed, või laiendatud perering. Kasuvanemad, ka vanaisad," rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.

Vägistamise või selle kahtluse korral saab seitsme ööpäeva jooksul pöörduda seksuaalvägivalla kriisikeskustesse. Need tegutsevad nii Tallinnas, Tartus, Narvas kui ka Pärnus haiglate juures ööpäevaringselt. Kiire pöördumine on vajalik, et leida tõendusmaterjali.

Tallinnas tegeleb kriisikeskus Lääne-Tallinna Keskhaigla juures. Mullu pöördus sinna vägistamise järel 84 inimest, tänavuse jooksul aga juba 103.

"Ligi pooled on uimastamise juhtumid, kus patsient tõesti ei tea," rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr. Marit Kõre.

"Me kogume tõendmaterjali ehk DNA-d politsei jaoks, aga see pole sugugi meie ainus tegevus. Me pakume patsiendile esmast nõustamist, vahekorrajärgse rasestumisvastase vahendi SOS-pilli näol. Meil on võimalik alustada ennetavat HIV ravi, kui inimene pöördub kolme ööpäeva jooksul. Me saame koguda analüüsid suguhaigustele," kirjeldas Kõre. "Me võtame vastu kõiki. Eelmisel aastal meie kõige noorem pöörduja oli 1-aastane, kõige vanem 79."

Abivajajate hulk kasvab parema teadlikkuse ja suurema julguse tõttu, ent siiski on palju ka neid, kes ei julge endaga juhtunust teada anda. Kõigi pöördujate jaoks pole ka alati oluline kurjategija vastutusele võtmine.

"Peamine on saada abi. Vähendada võimalikke tervisekahjusid, mis võivad avalduda hilisemas eas, ka laste puhul; olla ära kuulatud, olla mõistetud ja vajadusel saada näiteks psühholoogilist abi," sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.

Pea pooled möödunud aastal toime pandud seksuaalkuritegudest olid mittekontaktsed. Enamikul juhtudest leiti ohver veebist. Kuigi ka täiskasvanul võib olla ebameeldiv saada võõralt või tuttavalt soovimatuid fotosid suguelunditest, ei loeta seda Eestis seksuaalkuriteoks.

Küll aga on kuritegu, kui selline pilt saadetakse lapsele. Enamikul sellistest kurjategijatest on palju ohvreid. Seetõttu aitab ühe netipedofiili kinnipüüdmine ära hoida ka uute ohvrite teket.

"Nad suhtlevad näiteks sotsiaalmeedias. On see Facebook, Telegram ja kõik need muud äpid, mille kaudu võetakse noortega ühendust, hakatakse nendega suhtlema ja siis kas küsitakse neilt alastipilte või näiteks pilte, kus nad on mõnes erootilises poosis, või lausa pornograafilises poosis, või vastupidi, edastatakse neile materjale, mida üks alaealine ei tohiks näha," ütles PPA kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak.

Mullu saadeti saadeti kohtusse 120 seksuaalkuritegude kriminaalasja. Süüdi mõisteti 107 inimest.