Kui 19. augustil oli CO2 hind ETS-is rekordiline 98,01 eurot tonni kohta, siis septembri keskpaigaks langes see 65-70 euro kanti, kuid tõusis oktoobri teises pooles uuesti ja on nüüd 75-80 euro vahel.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul põhjustas augusti rekordhinna mitme teguri koosmõju: "Ühelt poolt kõrge gaasi hind, millest tingitult oli tegemist ka rekordiliselt kõrge elektrihinnaga. Seetõttu pääsesid turule saastavamad tootmisüksused, mis aga omakorda paiskavad õhku rohkem kasvuhoonegaase ning seega on nendel tootmisüksustel vajadus rohkemate ühikute järele."

Ka ettevõtte Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson tõi suve lõpu hinnatõusu põhjusena välja turgude ootuse suuremaks fossiilkütuste kasutamiseks.

"Augustis jõudis CO2 kvoodihind selle aasta tiputasemele, kuna Euroopa emissiooniturg elas teadmises, et Vene gaasi asendamiseks on vajalik suuremahuline saastavamate fossiilsete elektritootmisviiside kasutuselevõtt ning veel ei olnud selgeid märke tarbimise ärakukkumisest," selgitas Allikson.

Soe ilm ja EL-i arutelud aitasid hinda alla tuua

Augustis saavutasid aga gaasi ja elektrihinnad tipu, mis viisid energiatarbimise vähendamiseni ning majanduslanguse ohuni, mis tähendavad mõlemad väiksemat CO2 kvootide nõudlust, märkis Allikson.

Hinnatõus käivitas Alliksoni sõnul Euroopa Liidus aktiivse arutelu hindade ohjeldamise teemadel, mistõttu likvideeriti turul spekulatiivseid positsioone, kus kauplejad ootasid jätkuvat hinnatõusu. "Lisaks on hinda allapoole surunud soe sügis ning talve algus, mis on lisaks vähendanud vajadust CO2 kvootide järele," ütles ta.

Ka Banyasz tõi esile, et turg reageeris augusti lõpus Euroopa Liidus alanud aruteludele, kus räägiti võimalustest kõrgete energiahindade tõkestamiseks ning lisaks gaasihinna reguleerimisele ja liigtulu maksustamisele oli Poola ettepanekul laual ka CO2 hinna piiramine. "Arutelu, et riigid võivad mingil viisil turule sekkuda, tegi kauplejad ettevaatlikuks. ETS-ile sekkumine siiski toetust ei leidnud," märkis Banyasz.

Soe sügis ja gaasihinna langus soodustasid CO2 hinnalangust

Pärast neid arutelusid on CO2 hind hakanud langema, kuna suurenes nii taastuvenergia tootlikkus kui ka langes gaasi hind, selgitas Banyasz.

"Lisaks oli sügis Euroopas võrdlemisi soe, mille tõttu vajadus energia järele oli väiksem. See vähendas ka nõudlust ühikute järele," märkis ta.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks tõi CO2 hinnalanguse põhjustena välja kolm tegurit. Esmalt ei ole talv alanud nii karmilt nagu prognoositi, mistõttu on olnud nõudlus energiakandjate järele oodatust väiksem, tõdes ta. Lisaks on ka fossiilsete kütuste kõrged hinnad sundinud nende tarbimist vähendama. Kõik see on kokkuvõttes kärpinud nõudlust fossiilsete energiakandjate vastu ning sellega ka vajadust osta CO2 kvoote.

"See on turg nagu iga teine!" ütles Vaks ERR-ile.

Hinnalangusele järgnes korrektsioon

Alliksoni sõnul on CO2 hinna kerge tõus pärast suuremat langust tingitud eelkõige turgude rahunemisest esmase ülereageerimise järel kardetud regulatiivsetele meetmetele CO2 hindade ohjeldamiseks.

Banyasz tõi viimaste nädalate hinnatõusu ühe võimaliku põhjusena lisaks esile Euroopa Liidus erinevate keskkonna-teemaliste õigusaktide üle käivad läbirääkimised. Seetõttu on tema sõnul keeruline prognoosida ka, milliseks kujuneb järgmiste kuude CO2 hind.

Süsinikuhinda mõjutavad EL, ilm ja gaasi hind

"Lõpusirgele on jõudmas mitmete Eesmärk 55 paketi eelnõude läbirääkimised. Nende vastuvõtmine võib teatud muudatusi tuua ka turul, kuid pigem on turuosalised juba võimalike muudatustega arvestanud," selgitas Banyasz. "Kõige enam sõltub hind sellest, milliseks kujuneb maagaasi hind maailmaturul. Kui hind oluliselt tõuseb ja tekivad tarneraskused, siis see kindlasti mõjutab ka CO2 hinda."

Samuti võivad Banyaszi hinnangul süsinikukvoodi hinnale mõju avaldada ilmastikutingimused: "Erakordselt külm talv suurendab meie energiavajadust ning seeläbi ka fossiilsete kütuste põletamist, mis omakorda suurendab vajadust ühikute järele."

Euroopa Liidus käivate kliimaläbirääkimiste mõju rõhutas ka Allikson: "Lühemas perspektiivis sõltuvad CO2 hinnad eelkõige ilmast. Teisalt on olulised Euroopa Liidus toimuvad arengud RePowerEU, FitFor55 (Eesmärk 55) aga ka planeeritavate gaasi ja elektrituru kriisimeetmete raames, mis võivad sõltuvalt tulemustest pakkumist suurendades või vähendades mõjutada oluliselt CO2 kvootide hindu."