Viimastel nädalatel on elektri börsihind olnud madalam kui universaalteenuse hind. Pärn-Lee selgitas "Esimeses stuudios", et börsihinnas mängib suurt rolli see, et praegu on olnud palju hüdro- ja tuuleenergiat, samuti on Soome Olkiluoto tuumajaama testkäivitamine edukas olnud. Lisaks on tema sõnul olnud jõulude järel vähem tööstustarbimist. "See on võib-olla üks põhjustest, miks elektri börsihind on olnud mõnevõrra soodsam," lisas ta.

Gaasi hind on langenud Pärn-Lee sõnul sellepärast, et gaasihoidlad on täis.

Sellele, kas elektri- ja gaasiturud on taastumas, on Pärn-Lee sõnul aga keeruline vastata. "Tänane olukord on pigem selline, et elektri hind on selline nagu see on just nendest aspektidest lähtuvalt, aga kas see selliseks ka jääb, ma ei julge öelda. Gaasi puhul pigem isegi võib arvata, et ehk hind enam nii üles ei hüppa nagu see suvel oli," sõnas ta.

"Aga minu arvates me peame tegema vahet ühel väga olulisel asjal, mida ei saa rääkimata jätta – see on see, et kui me räägime elektri hinnast, siis turu taastumine ei tähenda seda, et hind tuli nüüd alla. Me peame elektrituru puhul rääkima tootmisest ja tootmisüksustest ja sellest on palju räägitud, et tootmisüksusi ju juurde tulnud ei ole. Tegelikult turu taastumine oleks mõneti eksitav. Selleks, et turg normaliseeruks või turg üldse toimima hakkab, on vaja palju rohkem tootmisüksusi siia piirkonda," lisas Pärn-Lee.

Seda, kas universaalteenusele üle läinud inimesed peaksid nüüd kiiresti börsilepinguid sõlmima, konkurentsiameti juht soovitada ei julge.

Pärn-Lee lisas, et universaalteenuse hinda ja börsi hinda ei saa tegelikult omavahel võrrelda. "Universaalteenuse hind on kulupõhine hind, mis tähendab seda, et me oleme arvutanud täpselt välja, kui palju selle elektri tootmiseks tuleb kulutada raha, pluss mõistlik ärikasum. Elektri börsihind kujuneb ikkagi nõudluse ja pakkumise järgi ja seal on ju see loogika – inimesed ilmselt teavad –, et kõige odavam on tuul, päike, põlevkivil toodetav elekter on alles rea lõpus. Selles mõttes need pole omavahel üldse võrreldavad teenused või tooted."

Osad inimesed on juba siiski läinud tagasi börsihinna peale, aga pole teenusepakkujatelt oma endistel tingimustel lepingut tagasi saanud. Pärn-Lee sõnul ei peagi elektrimüüja vanu tingimusi tagasi andma. Samas seadus ka ei keela müüjatel seda teha. "See on puhtalt läbirääkimiste küsimus," ütles ta.

Universaalteenuse hinna saaks soodsamaks, kui CO2 komponent sealt välja võtta.

"Universaalteenusest tegelikult üle 50 protsendi moodustab CO2 hind. Ma ise olen hariduselt jurist ja tegelenud põhjalikult riigiabi küsimustega ja ma arvan, et võib-olla CO2 ja riigiabi teema on küll asi, kuhu riik võiks küll natuke sügavamalt sisse vaadata. Kui üldse küsime, kuidas seda universaalteenuse hinda veel soodsamaks saada, siis kui CO2 komponent sealt ära võtta, siis on ka põlekivil põhinev elektri hind vägagi konkurentsivõimeline. Aga see on poliitiline otsus," rääkis Pärn-Lee.

"Ma olen jälginud, mida teised riigid teevad ja ma ei taha väita siin, et ma olen selle läbi analüüsinud, aga julgustaksin küll sinna sisse vaatama. Taanlased, sakslased, prantslased on küsinud, miks siis Eesti ei võiks samamoodi sinna vaadata. Kolmesendisesse elektri hinda ma ei usu, küll aga arvan, et seda elektri hinda on võimalik kas või CO2 komponendi osas üle vaadata," ütles ta.

Elektrilevi peaks Eesti Energiast lahus olema

Valitsus arutab Elektrilevi eraldamist Eesti Energiast. Pärn-Lee sõnul leiab konkurentsiamet pigem seda, et need peaksid lahus olema, sest see tagab turul ka teistele elektrimüüjatele võimaluse paremini võrgule ligi pääseda.

"Selles osas juba Euroopa Liidu reeglitest tulenevalt tuleks nad eraldada ja sellest on aastaid räägitud. Nii et siin arvan, et valitsuse otsus on õige. Õiguslikult ka tuleks eraldada," ütles Pärn-Lee.

"Siin on küsimus, et Eesti Energia tegi ise mõni aasta tagasi liigutuse, kus tõstis teatud tegevused Elektrlevist välja, et Euroopa Liidu reeglitega kooskõlla minna. Aga arvan, et läbipaistvuse ja turuolukorra tagamiseks oluline, et nad on omavahel lahus," lisas ta.

Pärn-Lee sõnul ei ole konkurentsiameti kontroll tuvastanud, et Elektrilevile mõeldud raha poleks siiani läinud võrkude arendusse.

Vaidlus Enefit Poweriga kestab

Pärn-Lee ütles, et läbirääkimised Enefit Poweriga universaalteenuse hinna üle on tavapärane menetlus, kuigi see on võtnud palju aega.

"Enefit Power on esitanud taotluse, öelnud palju elektri tootmine maksab ja kui palju on tulukus selle tootmise pealt. Konkurentsiamet on leidnud, vaadates neid andmeid, et meil on mõned küsimused, kus me tootjaga ei nõustu. See on võtnud tõesti palju aega, aga ka sellepärast võtnud, ma julgen arvata, et ettevõtja annab seda informatsiooni, mida ta tahab anda ja meie konkurentsiameti ametnike kompetentsi küsimus on, et me oskame läbi näha või leida üles need andmed, mida meil on veel vaja, et hinnaotsus teha," selgitas ta.

"Täna meil on küsimuse all tulukuse teema ja ka väga põhimõtteline küsimus, kui palju on üldse võimalik nende tootmisüksustega, nende kolme keevkihttehnoloogial põhineva tootmisüksusega toota. Need on küsimused, mis tuleb selgeks arutada. Me oleme jõudnud mitmes küsimuses üksmeelele ja usun, et jõuame ka nendes," lisas Pärn-Lee.

Tema sõnul on tulukuse küsimuses osapooled juba lahendust leidmas. "Tulukuse teemal oleme leidmas lahendust, mis on kirik keset küla. Aga tootmisvõimekuse osas me veel räägime läbi."