Ida-Viru õpetajatele makstav kõrgem palk tekitab mujal nördimust

Maardu linnapea Vladimir Arhipov
Maardu linnapea Vladimir Arhipov Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Järgmisest aastast Ida-Virumaa koolides keelenõuete täitmise korral makstav kõrgem palk tõmbab õpetajaid ära mujalt ja paneb raskesse seisu venekeelsete koolide pidajad. Teisalt ei näe koolipidajad õpetajates motivatsiooni oma keeleoskust arendada.

Eesti koolihariduse eestikeelseks muutmise käigus saavad eesti keelt heal tasemel valdavad Ida-Virumaa üldhariduskoolide õpetajad järgmisest õppeaastast ligi 3000-eurost palka. Palga alammäär on järgmisel aastal 1749 eurot, millele lisandub koefitsient 1,5. Pluss siis veel koormuse ja klassijuhataja lisatasud. Kuna see puudutab vaid Ida-Virumaa koole, tunnevad teised omavalitsused end kõrvalejäetuna. Näiteks tegid Paldiski ühisgümnaasiumi õpetajad, hoolekogu ja õpilasesindus nädal tagasi ka vastava pöördumise haridusministrile. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat juhib tähelepanu, et Paldiskis on hästi palju venekeelseid õpilasi.

"Juba täna näiteks on meil Paldiski ühisgümnaasiumis muud keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi 47 protsenti ja see paneb meie õpetajad ka raskesse seisu ja nad ootavad ka võib-olla sellist suuremat tähelepanu," rääkis Saat.

Õpilaste erinevad keelelised oskused panevad proovile ka õpetaja leidlikkuse tunni pidamisel ja õppematerjalide koostamisel. Nii lähevadki õpetajad suurema plaga järele Ida-Viru koolidesse, ütles vallavanem Saat.

"Meil on kuus kooli vallas. Sealt on tulnud sellist tagasisidet, et palk on see, mis motiveerib neid mujale minema. Meie vallas on juba täna raske õpetajaid leida. Väga paljud õpetajad teevad asendustunde, koormus on suur. Mida kaugemale sa Tallinnast lähed, seda raskem see seis õpetajatega on, eriti meie venekeelsetes piirkondades."

Maardu linnapea Vladimir Arhipov tunnetab, et selline koefitsient nagu Ida-Virumaal rakendub, oleks kohane kogu Eestis. Probleem algab juba lasteaiaõpetajatega.

"Lasteaiaõpetajad siin juba hakkavad otsima koristajakohtasid kahe aasta pärast. Enamik neist, kes lasteaedades töötavad, kaotavad oma töökoha ja asemele tulevad hariduseta inimesed, kes oskavad eesti keelt rääkida, kellel aga pole kogemusi ega teatud väljaõpet. Need kursused, mida lubatakse, ei asenda kogenud õpetajat," rääkis Arhipov.

Ka Jaanus Saat nõustub, et õpetajate eesti keele oskus pole kõige parem.

"Meil on küll eesti keele maja esindus vallas, mis panustab eesti keele õppesse. Mõned meie vene kooli õpetajad seda programmi kasutavad, on alustanud eesti keele süvaõpet, aga ma ei saa öelda, et see tahtmine oleks suur. Ikkagi loodetakse mingitele eristustele, et see reform meie valla koole nii palju ei puuduta. Pole kohale jõudnud, et see otsus on ikkagi lõplik täna," kirjeldas Saat.

Vladimir Arhipov ütles, et umbes 150 õpetajat ei hakkagi vastama kriteeriumitele.

"Selle lühikese ajaga nad keelt ära kahjuks ei õpi. Loomulikult me pingutame, et võimalikult paljud õpetajad saaks sellega hakkama, aga ma kardan, et seda ei juhtu."

Arhipov ütles isegi, et hariduse eestikeelseks muutmise seadus tuleb, aga keegi seda täitma ei hakka.

"Loomulikult see anti lahendamiseks kellele? Omavalitsusele! Omavalitsus mõtleb, keda siin hakata üle ostma või mis sa teed või lähed ise kooli õpetama peale põhitööd. Ega ma küll ei näe praegu midagi head selles. Mul on neli lasteaeda, kaks neist võib rahumeelega kinni panna. Head õpetajad otsivad endale koristajakoha piltlikult öeldes. Aga mis lastega saab? Me kaotame niimoodi terve põlvkonna, kui me uisapäisa hakkame selliseid otsuseid vastu võtma," avaldas Arhipov nördimust.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: