Lukas: koolilapsed peavad hakkama eesti keeles rääkima ka huvitegevuses
Eestikeelsele haridusele üleminek on seni selgemate reegliteta. Kui algul kinnitasid haridusministeeriumi spetsialistid, et eesti keele kasutamine vene koolis võib piirduda vaid tunnis õpetamisega, siis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase (Isamaa) väitel tuleb eesti keeles rääkida ka huviringides ja koolis muul ajal.
Järgmisest sügisest stardib Eestis kogu koolihariduse järkjärguline eestikeelseks muutmine. Eelmisel reedel anti teada, et vene õppekeelega koolidele piisab tulevikus sellestki, kui õppetöö on eesti keeles. Ehk õppekavaväline tegevus võib jätkuvalt olla vaid vene keeles. Tõnis Lukase sõnul päris nii ei ole.
"Kuna huvitegevus toetab ka õppekeelt ja õppetegevust, siis peab see olema koolides eestikeelne. Kõik, mis koolide egiidi all toimub, peab olema eestikeelne," ütles Lukas.
Ida-Virumaa haridusjuhi Kerda Eierti arvates on tähtis, et eesti keel kõlaks koolides võimalikult palju ka tunnivälisel ajal ning vene koole on vaja selleks julgustada.
"Meie peame koole toetama sellega, et kooli keskkond oleks veelgi rohkem eestikeelne. See on oluline, et tunnid on eesti keeles, aga luua tuleb ka keskkond, et noored saaksid eesti keelt rohkem," rääkis Ida-Virumaa haridusklastri koordinaator Eiert.
Koolikeele nõuete konkreetsuse kõrval oodatakse selgust, millistele tingimustele peab eesti keelt valdav õpetaja Ida-Virumaal järgmiseks sügiseks vastama, et saada haridusministri lubatud kõrgemat palka.
"Kõige parem oleks see, kui need vastused saaks väga kiiresti kirja, kes hakkab seda palka saama ja kas see on seotud kvalifikatsiooniga või mitte. Paneks need asjad kirja ja siis läheks ka mure väiksemaks," sõnas Eiert.
Eestikeelsele õppele üleminekut tutvustanud infotunnis öeldi, et koefitsiendipalka saavatele haridustöötajatele seatavate tingimuste väljatöötamiseks läheb aega veel paar kuud, kuid üldjoontes on nõuded selged.
Tõnis Lukas ütles, et toetust saavad ainult eesti keeles õpetavad õpetajad, kes peavad oskama keelt C1-tasemel. "Keelenõue on ka tugispetsialistidel, ka neil on võimalik saada 1,5 koefitsiendiga palgalisa," lausus Lukas.
Haridusministeeriumi algne plaan oli järgmisest sügisest Ida-Virumaal palgakoefitsienti rakendada vaid lasteaedade ja üldhariduskoolide eesti keelt valdavatele õpetajatele. Töö käigus on ministeerium leidnud võimaluse, et seda saab rakendada ka haridusasutuste juhtidele ja tugispetsialistidele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov