Lukas avalikustas teisipäeval keeleseaduse muutmise eelnõu. Lukase sõnul soovitakse ettepanekuga kajastada muutusi Eesti ühiskonnas käsitledes paljude teenindussektori töötajate, sealhulgas toidukullerite, "madalat või olematut eesti keele oskust".

Riigikogu majanduskomisjoni juht Kristen Michal (Reformierakond) ütles ERR-i raadiouudistele, et tal tekkis eelnõust kuuldes küsimus, millest peaks ta toidukulleri või taksojuhiga rääkima. "Ma saan Lukase mõtte eesmärgist aru ja saan aru, et kaubakeskustes võiks olla teavitused eesti keeles, aga ettekujutus, et majanduses peaks lihtsamaid töid tegema kõrge kvalifikatsiooniga inimesed, ei pea paika," sõnas Michal. "Digiplatvormidel sõnumivahetused toimuvad digitaalselt ja kõik toimib. Ma olen sõitnud ka taksos, kus juht ütles, et temaga saab suhelda ainult rakenduses, sest ta ei kuule," sõnas Michal.

"Majandusvaldkonnas tuleb see seaduseelnõu üle vaadata. Me eeldame, et lihtsamate tööde jaoks on nõuded madalamad," lisas ta. "Ma ei ennustaks, et see eelnõu saab kohe seaduseks," sõnas Michal.

Bolti avaliku poliitika juht Henri Arras ütles ERR-i uudistele, et kuna eelnõu on alles värske, analüüsib ettevõte selle võimalikku mõju. Arrase sõnul plaanib Bolt täpsema hinnangu anda järgmisel nädalal. Küll aga väljendas ta muret võimaliku negatiivse mõju pärast Eesti ühiskonna haavatavatele rühmadele, kui see jõustuma peaks.

"Näeme juba praegu, et eelnõu vastuvõtmine pakutud kujul avaldaks mõju paljudele ühiskonnagruppidele, sealhulgas haavatavatele rühmadele," ütles Arras. "Näiteks võib see Eestisse saabuvatelt sõjapõgenikelt võtta olulise sissetulekuvõimaluse, mis nihutab koormuse riiklikele tugisüsteemidele," lisas ta.

Wolt Baltikumi juht Liis Ristal ütles samuti, et ettepanekuga tutvumiseks kulub rohkem aega, enne kui ettevõte saab seda täpsemalt kommenteerida. "Eelnõust ei selgu esmapilgul, millistele töötajatele ja millistes ettevõtetes uued nõuded kehtivad. Kindlasti muutub eelnõu peagi täpsemaks," ütles ta.

Ristal tõi aga välja, et olenemata eelnõust on Wolti jaoks riigikeeles teenuste pakkumine oluline igas riigis, kus ta tegutseb. "Meie jaoks on alati olnud oluline, et eestikeelne klienditeenindus oleks vastutulelik ja professionaalne," ütles Ristal.

"Pakume alati kõikidel turgudel, kus tegutseme, kliendituge ja riigikeelset suhtlust ning nii on see ka Eestis – oleme investeerinud ja arendanud parimat võimalikku klienditeeninduse tugiüksust ning selles osas oleme täitnud alati Eestis kehtivaid seadusi, mis seavad klienditeenindusele keelenõuded," selgitas ta.

Ristal tõi välja ka eristuse reaalajas klienditeenindust pakkuvate töötajate vahel, kelle jaoks on eesti keele oskus hädavajalik, ja kullerite vahel, kus see ei pruugi alati hädavajalik olla. "Meil on eestikeelne klienditeenindus reaalajas, kus klient saab 30 sekundi jooksul eestikeelse klienditeenindajaga suhelda. Kogu teenindusperioodi katavad eesti keelt kõnelevad esindajad," selgitas ta.

"Mis puudutab kullereid, kes meie klientidele pakke toimetavad, siis neile ei kehti praeguste järgi klienditeeninduse keelenõuded, kuna neid ei peeta klienditeenindusega aktiivselt tegelevaks," selgitas Ristal. Vaatamata sellele, lisas ta, saab Wolt oma kulleritele väga vähe kaebusi eesti keele oskuse või selle puudumise kohta. "Üldiselt meie klientidel selles osas muret pole," ütles Ristal. "Me saame iga kuu kokku viis-kuus kriitilist kommentaari kliendi ja kulleri suhtluses esinevate puuduste kohta."

Rohkem võimalusi keeleõppeks

Ristal ütles, et Wolt on teadlik ka potentsiaalsest kasust, mida parema eesti keele rääkimine võib kulleritele tuua mitte ainult klientidele toidu kohale toimetamisel, vaid ka väljaspool tööd.

"Soovime panustada mõtlemisse, kuidas (kuller)platvormi tööga tegelevad inimesed saaksid Eestis elada täisväärtuslikku elu ja olla täielikult osa meie ühiskonnast," ütles ta. "Eestis elades on kindlasti eeliseks teadmised siinsetest tavadest, kultuurist ja elukorraldusest ning algteadmised keelest, isegi kui see pole nende konkreetse töö jaoks vajalik," selgitas Ristal ja lisas, et protsessi hõlbustamiseks võiks rohkem ära teha.

"Näeme, et Eestis töötavate välismaalaste integratsiooniprogrammides peaks keeleõpe mängima suuremat rolli ja kindlasti on selle arendamiseks rohkem võimalusi kui praegu," ütles Ristal ja lisas, et Wolt "tahaks panustada ka selles vallas".

Nigeerlane Viktor rääkis ERR-i uudistele, et on elanud Eestis alates Tartu Ülikooli lõpetamisest 2020. aastal. Nüüd töötab ta Wolti platvormil kullerina. Viktor ütles, et toetab Lukase ideed. "Ma tegelikult õpin eesti keelt ja mul on A2-tase, nii et järgmisena liigun B1-le," ütles ta ja lisas, et talle meeldib töö ajal klientidega rääkida eesti keelt.

Samuti usub Viktor, et eesti keele oskus on aidanud tal oma tööd paremini teha. "See aitab tõesti, sest kui teil on aadressi leidmisega probleeme, võite helistada ja selle välja uurida," ütleb ta. "Kui sa räägid inglise keelt telefonis, siis mõnikord inimesed lihtsalt panevad toru ära, nii et eesti keel on hea," selgitas ta.

Küsimusele, kas ettevõte toetab teda eesti keele õppimisel, vastas Viktor, et on õppinud enamasti ise, kasutades veebirakendusi ja inimestega rääkimist. "Ma toetan seda ideed," ütles ta ja lisas, et oleks tore, kui ettevõtted aitaksid kulleritel rohkem õppida.

Eesti keele õppimine võtab aega

Pakistanist pärit Shahid õpib Eesti Maaülikoolis metsandust. Pärast tervet päeva õppimist töötab ta Bolti kullerina, et end ülal pidada.

"Raske oleks ka eesti keelt õppida, sest peaksin selleks aega leidma põhiõpingute ja töö kõrvalt," rääkis Shahid. "Ma töötan igal õhtul kolm-neli tundi Boltis, pärast viit tundi tundi koolis. Lisaks muidugi kodutöö," muigas ta. "Ma käin ülikoolis eesti keele klassis," ütles ta, "aga olen siin olnud vaid paar kuud, nii et ma olen alles algaja."

Shahid lisas, et Bolt on vastutulelik ja pakub paindlikke vahetusi, et töö sobituks tema õpingutega. Enne aga, kui ERR-i uudised jõudsid talle rohkem küsimusi esitada, helises ta telefon. "See on uus tellimus," ütles Shahid ja lahkus viisakalt vabandades.

Ghanast pärit Tony õpib Tartu Ülikoolis bioinseneeria erialal. Ta töötab ka Wolti platvormi kaudu, et aidata maksta õpingute eest. "Ma seda eelnõu ei toetaks," vastas ta ERR-i uudistele. "Tore oleks õppida eesti keelt, aga seda ei saa teha "lihtsalt"," ütles Tony. "See võtab natuke aega." "Aga," lisas ta, "selliseid asju kuuldes on tunne, et äkki nad ei tahagi meid siia."

Kõik Eesti kullerid ei tule välismaalt. Tartust pärit Mart töötab Wolti kaudu kullerina, et oma põhitöö kõrvalt lisaraha teenida. "Ma arvan, et see on hea, miks mitte?" ütles ta eelnõu kohta. "Kas arvate, et eesti keele oskuseta inimesel oleks siin raskem kullerina töötada?" küsis ERR uudised. Mart naeris. "Ausalt öeldes, ei pea ma oma töös eriti palju rääkima. Kui klient ei räägi eesti keelt, saab ta alati rakenduse kaudu sõnumi kirjutada, et saaksime lihtsamini suhelda," ütles ta.