Tomusk: eesti keele oskus on kasulik ka taksojuhile ja kullerile

Keeleameti juht Ilmar Tomusk ütles intervjuus ERR-ile, et seadusemuudatuses on kavas määrata toidukulleri keeleoskuse tasemeks A2 ehk vähim võimalik oskustase.

Haridus- ja teadusministeeriumi vedamisel on kavas ühistranspordiseaduses sätestada, et taksojuht peab tõendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi.

Tomuski sõnul saab keeleamet üsna palju kaebusi taksojuhtide ja kullerite keeleoskuse kohta. "On selliseid juhtumeid, et taksojuht või kuller, kui temaga on vaja suhelda, ta ei oskagi ei eesti, vene ega inglise keelt ja see on üks probleem. Kui see äpp või nii-öelda digiplatvorm töötaks nii, nagu inimesed omavahel suhtlevad, kui ta tagaks samal tasemel suhtlemise, siis ei oleks mitte mingeid probleeme," sõnas Tomusk "Terevisioonis".

"Kui taksoteenuse osutamisel või paki kohale toimetamisel ei tekiks ühtegi takistust, kui kõik sujuks ludinal [poleks seadusemuudatust vaja], kuid alati tekib mingeid probleeme ja siis on vaja rääkida. Selleks rääkimiseks piisab taksojuhtidele B1 tasemest, aga kulleritele tõenäoliselt veelgi madalamast tasemest," rääkis Tomusk.

"Keeleoskus on ka kullerile endale oluline," lisas Tomusk. "Määruses oleme mõelnud, et kulleril peaks olema A2 tase. Sellest peaks olema talle küll, et ta saab kliendid teavitatud ja jõuab punktist A ja punkti B."

Vikerraadio "Keelesaates" ütles Tomusk, et muudatusettepanekud on välja kasvanud viimase 11 aasta keeleseaduse täitmise järelevalve praktikast ja keeleametile esitatud kaebustest ja teabenõuetest. "Sellisel kujul, nagu ta välja saadeti, ta tõenäoliselt vastu ei võeta, aga oleks hea, kui riigikogust tuleksid debatid eesti keele staatuse kohta. Seal ei peaks veelahe minema koalitsiooni ja opositsiooni vahel," sõnas Tomusk.

Võõrkeelse audioreklaami hulk väheneb

Muudatused puudutavad ka audioreklaami. "Kui praegust keeleseadust ette valmistati, siis audioreklaami probleemi polnud. Selle 11 aasta jooksul on tulnud juurde kaubakeskusi, kus teavitatakse inimesi keskuses toimuvast. See reklaam on võrdses mahus eesti ja vene keeles, aga kui teavet antakse ka inglise keeles, siis on eestikeelne info ainul üks kolmandik," sõnas Tomusk. "Selle kohta on palju kaebusi."

"Me ei taha selle seadusemuudatusega võõrkeelset reklaami üldse ära keelata, aga tema maht võiks olla võrdne Eesti võõrkeelse elanikkonna proportsiooniga," sõnas Tomusk. Tema hinnangul on Eest elanikkonnast umbes 20 protsenti sellised, kes eesti keelt ei oska.

Seadusemuudatus näeb ette, et audioreklaam on eestikeelne, millele võib järgneda tõlge, mis ei ületa 20 protsenti. "Reklaami korduste arv eestikeelse reklaami puhul peab seega olema suurem. Pole põhjendatud võõrkeelse reklaami ärakeelamine, aga eestlane ei tohiks tunda, et ta on gostinnõi dvor'is, vaid kaubakeskuses. Samuti kui keskusesse läheb inimene, kes on ära õppinud eesti keele, siis see eestikeelne reklaam toetab ka tema jõupingutusi keeleõppes," rääkis Tomusk.

Samuti on kavas muuta eestikeelseks riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste domeeninimed, eraettevõtetele kohustus ei laieneks. Veel on kavas määrata avalik-õiguslike asutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. "Põhiseadus sätestab, et kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel, avalik-õiguslikele asutustele pole seaduses asjaajamiskeelt sätestatud. Keeleametilt küsitakse eriti ülikoolide kohta," rääkis Tomusk.

See ei tähenda, et avalik-õigusliku asutuse välissuhtluses ei võiks asju ajada mõnes teises keeles, nentis Tomusk. "Rahvusringhääling võib oma sõsarorganisatsioonidega suhelda mõnes teises keeles. Sama kehtib ka ülikoolide puhul – kui on ülikoolides võõrkeelsed õppekavad, siis nende tudengitega võib suhelda võõrkeeles. Välistatud peab olema see, et kui eesti laps läheb õppima eestikeelsele õppekavale, peaks ta suhtlema mõnes teises keeles kui eesti keel," selgitas Tomusk.

Kandidaatide keelenõue tekitab küsimusi

Kohalike omavalitsuste (KOV) volikogudesse saab liikmeid valida praegu ilma kandidaadi keelenõudeta. "Volikogus on aga eesti keele nõue, mis tähendab, et inimesed, kes sinna valitakse, peaksid hakkama kohe töötama eesti keeles. Sellepärast on justiitsministeerium käinud välja, et volikogu liikmed peaksid mingil tasemel eesti keelt oskama. See toob kindlasti kaasa vaidlusi: kuidas see nõue kehtestada, kas mingil tasemel või üldise kirjelduse alusel? Kas seda peab eelkontrollima või järelkontrollima? Meil on justiitsministeeriumiga eri seisukohad, aga me oleme ühel nõul, et keelenõue peab olema," rääkis Tomusk.

"Meil on ka muudatusettepanek, mis puudutab kirjakeele normi," jätkas Tomusk. "Keeleseaduse paragrahv 4 ütleb, et ametilikus keelekasutuses tuleb järgida kirjakeele normi, aga see paragrahv lisab, et meedias ja reklaamis tuleb järgida keelekasutuse head tava. Kui aga jõuame karistusparagrahvini, siis öeldakse, et ka meedias ja reklaamis saab trahvida kirjakeele normi eiramise tõttu. Me tahame nüüd ära kaotada ka teoreetilise võimaluse, et meedias ja reklaamis saaks karistada," sõnas Tomusk.

Kuni märtsini 2016 oli ühistranspordiseaduses nõue, et taksojuht peab tõendama enne teenindajakaardi saamist, et ta oskab eesti keelt B1 tasemel. "Kui see nõue kehtis, käis keeleametist läbi sadu kui mitte tuhandeid taksojuhte, kellele tegime ettekirjutuse. Nad õppisid keele ära ja said oma B1 oskuse kätte. Praegu peaksime eelkontrolli taastama, sest see on suur probleem. On ka juhtumeid olnud, kus taksojuhi suhtumine Eesti riiki on olnud negatiivne. See on ka turvalisusega seotud küsimus: juht peab saama aru teekorralduse sõnumitest," rääkis Tomusk.

Tomusk nentis ka, et ta pole ise kunagi toitu kulleriplatvormi kaudu tellinud. "Tavaliselt keedan ise või ostan poest," ütles ta.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueerisid Piret Kriivan, Katrin Viirpalu, Reimo Sildvee

Allikas: Terevisioon, Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: