Sisserände piirarv jaotatakse siseministri määruse alusel elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi vastavalt valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekutele.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Eesti avatud neile välismaalastele, kes toetavad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut. "Sisserände piirarvu sätestades soovime pakkuda tööjõu osas leevendust valdkondades, kus tööjõunappus on hetkel kõige põletavam ning pärsib seega ettevõtete kasvu ja arengut. Siin võtame aluseks eelmiste aastate elamislubade ning lühiajalise töötamise registreerimiste statistika," selgitas Läänemets.

Lisaks eraldatakse kindel osa piirarvust loomingulistele töötajatele ja sportlastele, ajakirjanikele ning välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel.

Ministeeriumide taotluste alusel kujunenud jaotuse tulemusena on tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas; 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehituse valdkonnas; 100 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas; viis tähtajalist elamisluba ettevõtluseks; viis tähtajalist elamisluba välislepingu alusel; 19 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ning 30 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel.

Ülejäänud osa 2023. aasta sisserände piirarvust ehk 313 jääb vabalt jaotamiseks.

Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse.