Eesti ähvardab kasutada Vene nafta hinnalae vaidluses vetoõigust
Eesti soovib saavutada Euroopa Liidus kokkuleppe määrata Vene naftale madalam hinnalagi, kui oli pakkunud demokraatlike tööstusriikide grupp G7. Välisminister Urmas Reinsalu andis mõista, et Eesti võib küsimuses kasutada vetoõigust.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas neljapäeval, et liikmesriikide saadikud Brüsselis ei suutnud kolmapäeva hilisõhtuks saavutada kokkulepet G7 pakutud hinnalaes, mis jääks 65–70 dollari vahele barrelist.
"Eesti vaates on see hinnahorisont, arvestades ka konteksti, et Euroopa Liidus me ei ole suutnud saavutada ka kokkulepet üheksandas sanktsioonipaketis, liiga madala ambitsiooniga. See nafta hinnatase tundub olevat liiga kõrge," ütles Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
"See on küsimus nendes kriitilistes hetkedes, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne hääl sellises otsustusformaadis," lisas välisminister, viidates Euroopa Liidu reeglitele, kus välispoliitika küsimustes tuleb saavutada konsensus ehk igal riigil on vetoõigus.
"Kindlasti meil on põhjendatud, niisuguses elu ja surma küsimuses, nagu praegu sõjas on, oma seisukohta selgelt väljendada. Nii et need arutelud jätkuvad," ütles Reinsalu.
Reuters tõi neljapäeval välja, et nii kõrge hinnalae vastu on Poola ning Eesti ja Läti. Kuna Venemaa nafta omahind on umbes 20 dollarit barrelist, jätaks selline hinnalagi Moskvale ikkagi alles väga suure sissetuleku. Politico andmeil ja Reutersi teatel olevat Poola nõudnud 30-dollarilist hinnalage.
USA rahandusminister Janet Yellen olevat öelnud, et Vene nafta hinnalagi võiks olla 60 dollari tasemel, edastas Politico neljapäeval.
Politico teatel olevat enamik EL-i liikmesriike siiski nõus G7 pakutud hinnalaega.
Reutersi teatel peavad aga suure laevandussektoriga Kreeka, Küpros ja Malta, mis kaotaksid Vene naftaekspordi vähenemise korral enim, isegi praegu pakutud hinnalage liiga madalaks ning nõuavad endale kompensatsiooni või pikemat üleminekuaega.
Eesti soovi G7 pakutud hinnalage alla tuua kinnitas ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. "Kuuskümmend viis dollarit on ikkagi liiga palju, sest (sellise hinnatasemega – toim.) Venemaa saaks jätkuvalt rahastada oma sõjakuritegude sooritamist Ukrainas. Ma loodan, et see hind tuleb 65 dollarilt alla ja siis seda suudetakse jõustada üle maailma," rääkis Sikkut neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". Sikkuti sõnul on samal seisukohal ka Läti, Leedu ja Poola.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles neljapäeval, et tema riik saab hinnalae suhtes erandi. Ministri sõnul on Euroopa Liidu pakkumine Ungarile, et hinnalagi ei puuduta riike, mis saavad oma nafta torujuhtmete kaudu, mis tähendaks, et hinnalagi, kui see heaks kiidetaks, Budapesti ei mõjuta.
G7 ettepanekul peaks hinnalagi hakkama Vene naftale kehtima 5. detsembril.
Euroopa Liidu riikide suursaadikute arutelud jätkuvad neljapäeva pärastlõunal.
Nafta maailmaturu Brenti indeksi hind kõigub praegu 85 dollari ümbruses.
Toimetaja: Mait Ots