X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti ei näe vajadust muuta Euroopa Liidu aluslepinguid

Välisministeerium
Välisministeerium Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti hinnangul ei ole hoolimata Euroopa Parlamendi soovist mingit põhjust alustada Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, mis tooks kaasa suurema võimu koondumise EL-i institutsioonidele. Aluslepingute muutmist ning ühehäälsuse nõude kaotamist välispoliitilistes küsimustes on soovinud ka mõned liikmesriigid seoses Euroopa Liidu võimaliku laienemisega.

"Eesti valitsus on seisukohal, et me ei pea täna aluslepingut laienemise jaoks lahti võtma. Ja kindlasti me ei tohi kuidagi loobuda ühehäälsuse printsiibist, sest see on see, mis annab Eesti riigile kaalu, mis annab koha laua ääres ja ma arvan, et me saame ka tulevikus seda põhimõtet jälgides hakkama," ütles välisminister Margus Tsahkna neljapäeval ERR-ile.

Euroopa Parlamendis sai kolmapäeval napi häälteenamusega toetuse ettepanek kutsuda kokku foorum, milles lepitaks kokku Euroopa Liidu aluslepingute muutmine. Eurosaadikud tahavad laiendada EL-i volitusi mitmetes seni riikide pädevuses olnud valdkondades ning kaotada muuhulgas ka ühehäälsuse nõue sanktsioonide kehtestamisel ja muude välispoliitiliste otsuste tegemisel.

"Meie ei toeta aluslepingu avamist, meie ei toeta ühehäälsuse kaotamist. Me oleme väga selgelt seisukohal, et ühehäälsus on väga tähtis," rõhutas Tsahkna. Siiski peaks tema sõnul arutama seda, et kui Euroopa Liit laieneb, siis kuidas oleks võimalik tagada selle tõhus toimimine. Samas rõhutas ta, et laienemise ning Euroopa Liidu tuleviku teemat ei tohiks omavahel siduda.

Välisminister Margus Tsahkna esinemas Lennart Meri julgeolekukonverentsil Autor/allikas: ICDS/Arno Mikkor

"Me ei tohi ära siduda kahte erinevat teemat, üks on laienemine riik-riigi haaval ja teine on laiem käsitlus, et millist reformi Euroopa Liit vajab. Ja seda debatti tegelikult peaks pidama järgmine parlament, ehk siis see Euroopa Parlament, mis valitakse järgmise aasta suve alguses," rõhutas ta.

Jäärats: laienenud liitu saab uuendada ka aluslepingute raames

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles oma kommentaaris ERR-ile, et ka veel rohkemate liikmetega EL-i saab tõhusamaks muuta ka praeguste aluslepingute raames.

"Eesti on seisukohal, et EL-i tulevast laienemist silmas pidades on oluline analüüsida liitumise mõju EL-i institutsioonidele, otsuste tegemise protsessile ja poliitikavaldkondadele. See on oluline, et valmistuda uute liikmete vastuvõtmiseks. Samas oleme seisukohal, et EL-i kohanemine uute liikmete liitumisega on võimalik aluslepinguid muutmata," märkis Jäärats.

"Oleme aluslepingute võimaluste piires valmis arutama vajalikke muudatusi, et ka senisest suurem Euroopa Liit oleks ühtne, arenemisvõimeline ja toimiks tõhusalt," lisas ta.

Pakosta: pigem ei

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Liisa-Ly Pakosta ütles oma kommentaaris ERR-ile, et ehkki ELAK pole omaseisukohta selles küsimuses kujundanud, on tema isiklik seisukoht pigem ei lepingute avamisele ja seega ka soovitud tulevikukonvendi moodustamisele.

"Euroopa Liidu laienemist praegune algatus ei puuduta, aga see on nagu elevant toas - avalikult ja kulisside taga on EL-i aluslepingute muutmise nõudjaid enne laienemist üksjagu. See tundub olevat mugav ja poliitkorrektne viis väljendada seda, et meil polevat laienemisega kuskile kiiret," tõdes Pakosta.

"Tegelikult meil on laienemisega kiire, Eesti huvides on selgelt EL-i laienemine Ukrainasse ja Moldovasse. Ma tahan rõhutada, et Lissaboni lepe (praegune alusleping - toim.) on tehtud nii, et see on edasiste laienemiste jaoks veekindel," rõhutas ta.

"Euroopa Liidu rikkalikus peres podiseb palju asju katla kaane all juba aastaid, aga Eesti huvi on saada vaatamata podisemisele paika kõige tähtsam ja see on tugev Euroopa idapiir. See on tõesti väga oluline. Ja nüüd kujutlegem tugevat Euroopa Liidu idapiiri, kus on lisaks meile veel ka sõjaliselt väga tugev ja värskelt oma jõudu tõestanud Ukraina ning samuti jõuliselt ennast muutnud Moldova. Meil on seda oma omariikluse ja vabaduse püsimiseks hädasti tarvis," kommenteeris ELAK-i esimees võimaliku laienemise mõju.

Liisa Pakosta Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Pakosta rõhutas ka, et kui Euroopa Parlament kolmapäeval hääletas erikonvendi moodustamise poolt, siis juba selle otsuse väga alguses rõhutatakse, et Ukrainat ja Moldovat oodatakse liituma.

"Mistahes muudatus aluslepingutes nõuab igal juhul väga laialdasi rahvaarutelusid ja nagu meil Eestis riigikohus rõhutas 2012. aastal Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi kohta, siis oluliste kompetentside üle andmine Eestilt Euroopa Liidu institutsioonidele nõuab ka Eestis rahvahääletust. Toona ei peetud küsimust nii oluliseks, aga praegust nimekirja vaadates ilma rahvahääletuseta kuidagi ei saaks," viitas Pakosta referendumi vajadusele.

"Aluslepingute muudatusettepanekuid vaadates tuleb eristada neid ettepanekuid, kus mõni Euroopa Liidu institutsioon tahab endale rohkem võimu, nendest ettepanekutest, kus me koos tehes saaksime tõepoolest asjad paremini tehtud. See teine osa ettepanekuid väärib kindlasti arutamist, sest koos tehes on paljud asjad efektiivsemad, paremad, odavamad, tõhusamad," lisas Pakosta.

"Kokkuvõttes on igal juhul vaja laiemat, väga põhjalikku siseriiklikku debatti Eestis, enne kui midagi muuta. Eesti poolt oleme üles kutsunud sellele, et Euroopa Liit valmistuks tõsiselt uute liikmesriikide vastuvõtmisele ja kiiruse huvides teeks seda olemasolevate aluslepingute järgi," võttis Pakosta oma seisukoha kokku.

Madisson välistab, Mikser ja Ansip arutaks üksikteemasid

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutest Jaak Madison on jäigalt aluslepingute muutmise ja Euroopa Liidule suuremate õiguste andmise vastu, Andrus Ansip ja Sven Mikser oleksid valmis mõningaid muudatusi siiski arutama, kuigi tunnistasid, et üldiselt ei ole aluslepingute muutmist hetkel vaja.

Madison (EKRE) rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et kolmapäeval Euroopa Parlamendis vastu võetud otsusega pole muud teha kui tualetti minna, kuna selle algatajad näevad iga probleemi lahendusena suurema võimu andmist Euroopa Komisjonile, parlamendile ja laiemalt Brüsselisse. "Et kõikide probleemide lahendus on rohkem föderalismi. /---/ kõik nad (otsuse algatajad - toim.) esindavad suurt imperialistlikku visiooni sellest," rääkis ta ning meenutas, et aluslepingute muutmisel tuleks need riikides, sealhulgas ka Eestis, rahvahääletusel kinnitada.

"Aluslepingute avamine on õnneks väga keeruline protsess ja saada nõusse 27 liikmesriiki on peaaegu ilmvõimatu, sest ka Eestis on piirid ees, meil on oma põhiseaduslikud normid. Me oleme liitunud Euroopa Liiduga läbi rahvahääletuse, kus on väga selge piir ette pandud, et me saame kuuluda Euroopa Liitu, juhul kui Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted on kaitstud. /---/ Aga kui tulevikus hakatakse avama aluslepinguid, mille tulemusel mingid võimupädevused liiguvad Eestist ära Euroopa Liidu tasemele, siis mandaat on sellega lõppenud, mis anti 2003. aastal ja on vaja uut mandaati küsida uuel referendumil," rääkis ta "Reporteritunnis".

Ansip: muudetud on ka varem, järelikult on võimalik

Andrus Ansip (Reformierakond) tõdes, et kuna aluslepinguid on ka varem muudetud, siis järelikult võiks see praktiliselt võimalik olla. "Aga küsimus on ikkagi selles, kas muutuste järele on siis niisugune tungiv vajadus, et me peaksime just nüüd hakkama siis aluslepinguid muutma?" tõdes ta.

"Mingid ettepanekud selles pikas loetelus (EP heakskiidu saanud ettepanekutes - toim.) on ka mõistlikud, aga ka mõnesid ma ei pea mõistlikuks. Aga kui me mõtleme sellele, et mõnes liikmesriigis on probleem ja mõni liikmesriik tahaks arutada, mis võiks olla teistmoodi siis aluslepingutes, siis põhimõtteliselt me võiksime ta ikkagi ära kuulata," rääkis Ansip.

"Ja see, mille üle me siis täna hääletama hakkame (saade salvestati enne EP hääletust - toim.), on sisuliselt ikkagi taotlus käivitada lepingute läbivaatamine. Kas taotlusest jõuame ka läbivaatamiseni, seda me ei tea, ja mis läbivaatamise käigus juhtuma hakkab, noh, sellest pole me tegelikult õrna aimugi," lisas ekspeaminister Ansip.

Mikser: ettepanekud võivad anda vastupidise tulemuse

Mikser märkis, et ei pööraks parlamendi otsusele liialt tähelepanu, kuna isegi siis, kui kunagi jõutakse aluslepingute muutmiseni, siis kindlasti ei võeta aluseks praegusi parlamendi ettepanekuid. Ta viitas ka sellele, et protsess võtaks kindlasti palju aastaid aega.

"See võib olla protsessi käivitav impulss, millega hakatakse kuidagi otsast peale liikuma, aga seal on päris palju asju, mis ei ole selgelt lõpuni läbi mõeldud," rääkis Mikser. "Seal on väga palju erinevaid probleeme, mis ma arvan ei võimalda neil välja pandud ettepanekutel kunagi reaalsuseks saada," lisas ta.

"Ma põhimõtteliselt ei ole väga suur kvalifitseeritud häälteenamuse fänn. /---/ Ma ei ole kindlasti ka nende ettepanekute toetaja, mis muudavad liikmesriikide ja liidu pädevuste vahekorda näiteks kaitse- ja julgeoleku poliitikas, ka mitte justiits- ja sisepoliitikas. Ma arvan, et see on ohtlik tee, mida mööda minna ja võib potentsiaalselt tegelikult nõrgendada või koguni lagundada Euroopa Liitu, mida me täna tegelikult näeme, meid päris hästi teenivat," rõhutas ta.

"Nii et ma arvan, et väga palju see seltskond, kes selle ettepanekute paketi kokku pani, tegelikult ei esinda Euroopa avalikku arvamust ja liikmesriikide sees valitsevat arvamust mitte päris adekvaatselt. Nad on kindlasti pigemini rohkem föderalistid, kui on eurooplane keskmiselt," tõdes Mikser.

"Ma tegelikult pelgan väga seda, et inimesed, kes võib-olla elavad mullis, tulevad välja ettepanekutega, mis tegelikult seda toetust Euroopa Liidule kipuvad murendama, sest nad lähevad kas liiga kaugele või vales suunas või nad ei arvesta seda taluvuse piiri, mis on liikmesriikide sees," rääkis Mikser. "See on, see on päris tõsine probleem ja me oleme tegelikult ju seda minevikus juba näinud, näiteks Brexiti näol."

Ettepanek lõhestas parlamendi

Aluslepingute avamise teema ei saanud Euroopa Parlamendis ülekaalukat toetust, selle pooldajate arv ületas vastaseid ainult 29 häälega. Parlamendis on 705 liiget.

Euroopa Parlament toetas kolmapäeval häältega 305 poolt ja 276 vastu Belgia kunagise valitsusjuhi, liberaali Guy Vehofstadi ning veel nelja saadiku algatatud raportit, milles soovitatakse EL-i toimimist põhjalikult reformida ja muuta selleks aluslepinguid. Raportis tehakse Euroopa Ülemkogule ettepanek kutsuda aluslepingute läbivaatamiseks kokku vastav foorum (konvent).

Selles kutsutakse muuhulgas üles suurendama märkimisväärselt nende valdkondade arvu, kus otsuseid tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tähendaks, et kõik liikmesriigid ei peaks otsustega nõus olema.

Samuti nõutakse, et Euroopa Parlament saaks õiguse teha seadusandlikke algatusi (praegu saab neid teha Euroopa Komisjon - toim.), et nõukogu ja parlamendi roll keeratakse ümber komisjoni presidendi ametisse nimetamisel ja kinnitamisel. Samuti tehakse ettepanek suurendada Euroopa Liidu nõukogu tegevuse läbipaistvust, määrata keskkonna, elurikkuse ja kliimamuutuste üle peetavate läbirääkimiste valdkond ning rahvatervise valdkond Euroopa Liidu ainupädevusse, laiendada Euroopa Liidu pädevust energeetika, välisasjade, välisjulgeoleku ja mitmete teiste teemade puhul. Samuti korratakse seal ka nõudmist, et otsused sanktsioonide ja muude välispoliitiliste otsuste kohta tehtaks kvalifitseeritud häälteenamusega, mida parlament on juba öelnud ka Urmas Paeti koostatud raportile heakskiitu andes.

Euroopa Liidu peamiselt läänepoolsed liikmesriigid on korduvalt nii ühekaupa kui ka juunis näiteks seitsme riigi ühispöördumisena teinud ettepaneku rakenda EL-i välispoliitikas enamushääletust.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: