Intresside tõus on teinud pangad kasumlikumaks

Intressimäärade tõus on nii Euroopa kui ka Eesti pankadele võimalus kasvada, parandada tulemusi ja noteeritud ettevõtete puhul turuväärtust kergitada. Samas võib majanduslangus suurendada laenukahjusid ja tuua kaasa üldise laenamise vähenemise, mis pankade väärtust vähendab. Selle keskel küsib Coop Pank investoritelt aktsiaemissiooniga raha.
Pangad on hinnalised. Näiteks Eestis on kümne väärtuslikuma eraettevõtte seas neli panka, nähtub finantsnõustamisfirma Prudentia ja Tallinna börsi koostatud ülevaatest.
Viimasest finantskriisist saati on pangad nautinud ülimadalaid laenukahjusid, teisalt on pidevalt kasvanud ka pankade tegevust piiravad regulatsioonid. Siiski näiteks Eesti regioonis tegutsevad pangad on kasumlikud ja teatavad kvartaalselt vähemalt senini täiesti normaalsetest majandustulemustest.
Viimase aasta jooksul kasvanud intressimäärad hakkavad pankade tegevusele nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas andma uut hoogu, ütlevad turgudel tegutsejad. Kui intressimäärad tõusevad, siis pankade kasumlikkus suureneb, selgitas ERR-ile varahaldusfirma Avaron investeeringute juht Peter Priisalm.
"Enamasti on pankade laenuportfell seotud baasintressimääraga. Kui intressimäärad tõusevad, siis kliendid hakkavad üsna pea maksma kõrgemat intressi oma laenudelt. Teisest küljest rahastamise hind, peamiselt deposiidid, tavaliselt reageerib oluliselt aeglasemalt. Pangad peavad küll deposiitide hinda aja jooksul tõstma, aga kuna see raha on suhteliselt suure inertsiga, siis seda saab teha aeglasemas tempos ja eelkõige uutele deposiitidele," rääkis Priisalm.
Hiljuti Leedus pangalitsentsi võtnud finantseerimisettevõtte Finora Capital nõukogu esimees Veikko Maripuu ütles samuti, et kõrgemad intressimäärad aitavad panku. Samuti märkis ta, et viimase kümne aasta jooksul on pankadel olnud ka väga hea aeg laenukahjumite mõttes – neid ei ole kuigi palju olnud.
"Liiga halb aeg ei ole. Aga üsna palju muidugi sõltub sellest, kuidas meil majanduses üldiselt pildis minema veel hakkab," rääkis Maripuu.
Pankade ja pangandussektori mõttes on peamine küsimus, kuidas Euroopa jahenevas majanduskliimas läheb. Majanduskasvu pöördumisel väheneb eraisikute ja ettevõtjate soov laenu võtta. Kui ettevõtted ei suuda enam edasi tegutseda ja pankrotti lähevad, suurenevad ka pankade laenukahjud. Kui kaua ja mil määral halvem majanduskliima pankasid mõjutab, ei oska praegu keegi väga täpselt hinnata.
Priisalm tõdes, et riskid pangandussektoris on selgelt kasvanud. "Pangad töötavad väga suure võimendusega ja kui nüüd laenuportfellist näiteks viis protsenti peaks minema hapuks, siis see on väga suure mõjuga panga majandustulemustele. Pühib ära väga suure osa kapitalist ja seetõttu on pangad kindlasti üldisemalt kõrgema riskiga," rääkis Priisalm.
LHV Varahalduse aktiivsete fondide fondijuht Romet Enok ütle ERR-ile, et panganduses on kõige suurem risk see, kui palju läheb halvaks ettevõtete laene. Samas märkis ta, et erinevalt eelmistest kriisidest on Euroopa pankadele tehtud uusi ulatuslikke regulatsioone ja nad on tegelikult kriisiks ka valmis.
"Kui Lennart Meri väljendit kasutada, siis mõistliku tõenäosuse piires nad suudavad tavalise majanduslangusega kenasti toime tulla," märkis Enok.
"See, et majanduslangus tuleb, see on peaaegu paratamatus – või kindel fakt. See ei tohiks kellelegi üllatus olla ja kindlasti ühelegi finantsinvestorile või panga aktsionäridele uudist ei ole. Aga ma arvan, et siin ongi väärtus just selles, et erinevalt eelmistest kriisidest, need pangad on päris-päris palju ette valmis," ütles Enok.
Sama ütles ka finantsnõustamisfirma Superia Corporate Finance'i partner Henrik Igasta. Tema sõnul on pangad eelmise kriisiga võrreldes oluliselt paremini kapitaliseeritud ja ei ole oodata, et valitsustel tuleks hakata massiliselt pankasid päästma.
"Ja kui ühel hetkel majandus hakkab taastuma, ettevõtjad ja inimesed laenavad rohkem, laenunõudlus kasvab, siis ta kindlasti on päris hea keskkond, kus pankadesse investeerida," rääkis Igasta.
LHV: Euroopa pankade aktsiad on alahinnatud
Sarnast hinnangut kannab ka LHV Varahaldus. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutas viimases pensionifondide ülevaates, et näeb investeerimisvõimalust finantssektoris. "Oleme finantssektori aktsiate ja võlakirjade osakaalu LHV pensionifondides juba mõnda aega tasapisi kasvatanud. Ma usun, et mõõdukalt positiivsed intressimäärad mõjuvad majanduskeskkonnale pigem positiivselt, soodustades konkurentsi ja tõelist innovatsiooni," kirjutas Viisemann ülevaates.
LHV fondijuhtide hinnangul on praegu Euroopa pankade aktsiad alahinnatud.
"Pankade aktsiad Lääne-Euroopas, vahet pole millises riigis – see puudutab nii Saksamaad, Hispaaniat, Itaaliat, Prantsusmaad – kõigi puhul, see on olnud 10, 15 aastat selline sektor, mis investoritele väga huvi ei paku. See tuleb samast, et regulatsioone on nii palju peale pandud, et pankade võime kasumit teenida on madal. Aga nüüd esimest korda, kui keskpanga intressid tõusevad, siis pangad suudavad ka lihtsalt valitsuse võlakirju ostes intressi teenida. Ja see võiks esimest korda selle aastakümne peale anda mingisuguse tootluse investoritele," rääkis Enok.
Ka Igasta ütles, et Euroopa pangad on viimastel aastatel kaubelnud umbes raamatupidamisliku netoväärtuse tasemel. Samas näiteks siinsete pankade turuväärtus on olnud mitmekordne raamatupidamislik netoväärtus.
"Eesti pangad, nii Coop kui LHV kauplesid mingite täiesti ulmekordajate peal," ütles Igasta. "Mille eest siin preemiat makstakse? LHV puhul vahepeal ma sain sellest aru, aga täna ma ei ole päris kindel, kas ma enam aru saan sellest."
"Võib-olla LHV ja Coop on pakkunud paremat kasvu, see põhjendab mingil määral seda," rääkis Igasta. "Aga kas see kasvu kvaliteet on nii palju Eesti pankade kasuks, selles ma veendunud ei ole. Mulle pigem tundub, et siin on ikka natuke tegemist optimistliku turupeegeldusega pigem. Suur raha ajab väikest arvu aktsiaid taga. Ma arvan siin lihtsalt need aktsiad olidki vahepeal väga optimistlikult hinnastatud."
Ehk siis ütlevad finantssektoris tegutsejad, et pigem on Eesti pankade aktsiate hinnad kõrged. Lisaks on institutsionaalsete investorite sõnul nende jaoks võlakirjad oluliselt atraktiivsemaks muutunud. Sama intressimärade tõusu tõttu makstakse võlakirjadelt näiteks aastatagusega võrreldes märgatavalt rohkem intresse. Võlakirjadesse investeerida on nüüd atraktiivsem.
"Tänaseks on võlakirjaturg kardinaalselt muutunud," ütles Priisalm. "Kõige parem näide on hiljutine LHV Panga emissioon, kus pank kaasas 100 miljonit eurot. Nad tegid seda sama emissiooni raames, mille nad esmaselt andsid välja aasta tagasi. Aasta tagasi oli selle emissiooni hind üks protsent. Nüüd oli kaheksa protsenti."
LHV Varahalduse juhitavad pensionifondid on Coop Pangas investorid olnud juba aastaid. Enoki sõnul pakuvad nad umbes kümnendiku panga kapitalist, küll mitte aktsiates, vaid võlakirjadena. Samuti osalesid LHV pensionifondid suvel viie miljoni euroga Coopi võlakirjaemissioonil, kus Coop emiteeris 16 miljoni euro eest 10-protsendise intressiga tähtajatuid võlakirju.
Enok ütles, et fondidel on valida. Ei pea investeerima vaid aktsiatesse või hoidma raha hoiustel. On võimalik osta võlakirju ja saada nendelt praegu juba arvestatavat tootlust. Eriti kuivõrd võlakirjade hinnad on intressimäärade tõustes langenud kohati rohkem kui aktsiad.
Just võlakirjade suuremale langusele viidates ütles Priisalm, et pigem on oodata, et muude varaklasside hinnad korrigeeruvad järele. "Selline erisus ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik," märkis Priisalm. Seega aktsiad või ka kinnisvara ei tundu talle praegu nii atraktiivsed.
Kas osta Coopi?
Coop panga aktsionärid otsustasid novembri alguses, et emiteerivad panga kasvatamiseks uusi aktsiaid. Aktsiaid pakutakse hinnaga kaks eurot aktsia kohta. Praegu on kaupleb Coop Tallinna börsil umbes 2,2 euro tasemel.
Investorid saavad aktsiate märkimist otsustada kuni 29. novembri õhtuni.
Peamine küsimus aktsiate märkimise otsustajal on vaade Coop Panga tuleviku kohta, ütles Priisalm.
"Seni on läinud kindlasti kõik päris hästi ja pank ületanud varasemaid ootusi, mida nad IPO [aktsiate esmase avaliku pakkumise] käigus andsid. Aga investorid peavad kindlasti võtma arvesse asjaolusid, mis majanduses võivad aset leida ja mis juba on hakanud avalduma," rääkis Priisalm.
"Palju keerulisem on täna kaasata deposiite ja seetõttu peavad nad kasutama ka välisplatvorme raha kaasamiseks. Selle hind on kõrgem. Ka panga juhtkond on viidanud, et ilmselt ka riskikulu järgmisel aastal võib hakata tõusma, et eks need on need põhiargumendid," ütles Priisalm.
"Kui konkreetne inimene, kes kaalub emissioonis osalemist, on üldiselt majanduskeskkonna osas väga optimistlik ja ei näe mingisuguseid murepilvi meie kohal, siis kindlasti võib osaleda ja samas kui on teistsugune vaade, negatiivsem vaade, siis tuleks kindlasti põhjalikumalt hinnata, kas seda riski täna võtta või mitte," lisas Priisalm.
Finora Capitali pangaks viinud Veikko Maripuu on Eesti pankade kasvupotentsiaali osas positiivsema vaatega. "Mingisuguse summaga, mis ei ole viimane raha, mis on osake investeerimisportfellist, mis aktsiate alla panna, ma arvan, et pangandus kui selline üldse, ei ole praegu väga vale koht. Võib-olla Coop selles kontekstis ka. Kasvu Coop on näidanud ja mingit sünergiat ta siin Eesti turul kindlasti kätte saab," rääkis Maripuu.
Maripuu sõnul on Coopi-sugustel pankadel ruumi Eesti turul edasi kasvada.
"Ma pigem olen seda usku küll, et kohalikud pangad, kes on suunatud tegelema lähemalt kliendiga kui suuremad pangad, ma muidugi ei ole väga objektiivne, olles ka ühe sellise tegemise alguses, siis ma pigem ütlen, et siin ruumi küll on," märkis Maripuu.
Eesti kohalikult juhitud pankadel peaks Maripuu hinnangul just olema võimalus edukalt võtta Skandinaaviast või kaugemalt juhitud pankadelt turuosa ja nende arvelt kasvada.
"Kaugelt juhtimine on teinud neile karuteene. Kohalikud muutuvad oskuslikumaks, suudavad ka paremini aru saada sellest. Kohapeal tehakse otsuseid. See lõppkokkuvõttes annab ikkagi mõju," ütles Maripuu.
Lisaks on tegelikult Eesti turule uut panka keeruline luua. Kui 30 aastat tagasi oli panga loomine võrdlemisi lihtne, siis enam nii ei ole.
"Täna ma ütleksin, et kümnest üritajast saab hakkama praeguseks alla ühe," märkis Maripuu.