Rosin rääkis "Esimeses stuudios", et lääne luureteenistused on Ukrainat sõjas ilmselt palju aidanud.

"Tugev tunnetus on see, et päris palju. Ukrainal on endal kahtlemata väga võimekad luureteenistused, aga iga välisabi – sest välisriikidel on erinevad lähenemisnurgad, erinevad võimalused – aitab Ukrainat väga palju edasi. Ja seda tehakse, ma arvan, et piisavalt," rääkis ta.

Ka Ukraina viimase aja edu on tema sõnul tulnud luureinfo abil. "Ukraina edu viimasel ajal – Herson, Harkiv –, kahtlemata ei mindud rünnakule täiesti umbropsu. Seal oli ikkagi all mingi luureinfo, kas enda või välispartnerite oma või kombinatsioon. Kaasaegne sõda ilma luureta lõpeb suheliselt kiiresti ja halvasti, ma julgen väita," selgitas ta.

Rosin tõdes, et samas ei tasu alahinnata Venemaa luurevõimekust.

"Strateegilisel tasemel nad ikkagi kogu aeg toimetavad, neid on palju, nad on agressiivsed, kahtlemata väljaõpetatud, sihikindlad. Võib-olla nende probleem on pigem info liikumine oma struktuuride sees ehk tundub, et mõnikord nende inimesteni lahinguväljal, kes võiksid seda luureinfot tarbida, mis kuskilt on hangitud, see info mis iganes põhjustel ei jõua, sõltuvalt kas tahtmisest või võimetusest infot edastada. Tundub, et see on kuidagi nõrk, selline juhtimine ja kontrolli pool on Venemaa nõrkus," rääkis Rosin.

Rosina sõnul oli ajal, mil ta töötas NATO peakorteris luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektorina, juba enne 24. veebruari veendumus, et täiemahuline sõda tuleb. Tema hinnangul on Venemaa strateegilise eesmärgi Ukrainas saavutanud, lahinguväljal mitte.

"Töötades tol hetkel NATO peakorteris, oli ikkagi kujunenud välja veendumus juba tükk aega enne 24. veebruari, et tuleb täiemahuline sõda. Et tulevad rünnakud erinevatest suundadest, ülevalt Valgevenest, idast, läänest, et nüüd minnakse Odessa peale jne. Kui sa paned selle kaardile, siis see näeb välja uskumatu, see näeb välja nagu teise maailmasõja manöövrid, mida pole ammu nähtud ja see ei tundu loogiline, aga ometi see juhtus, sest vastav otsus oli tehtud. See plaan võib-olla lahinguväljal ei õnnestunud, aga strateegiliselt on Ukraina riik väga tugevalt pihta saanud, seal on miljonid põgenikud, majandus hävitatud ehk strateegiline efekt on olemas," selgitas ta.

Sõja õppetund on see, et Eesti peab rahuajal oma kaitset üles ehitama

Suurim järeldus praegusest Venemaa sõjast Ukrainas on Rosina sõnul see, et Eesti peab oma kaitset üles ehitama juba rahuajal.

"Me teame, et venelased suudavad teha rumalaid otsuseid, aga päeva lõpuks nad loevad ikkagi tanke ehk kõik, mis seondub eelpaigutusega meie NATO liitlaste poolt siia regiooni, NATO plaanid, kõik need asjad – ka vastaspool jälgib ja hindab, kui tõsiseltvõetav see kõik on. Ja kui meie oleme tõsiseltvõetavad, siis me oleme ka vastase jaoks tõsiseltvõetavad ja see aitab ära hoida mingisuguseid väärkalkulatsioone," ütles ta.

Sõda peab Rosina sõnul lõppema Ukraina võiduga, vastasel korral tekib sõjas paus ning see läheb edasi aasta või paari pärast. Lisaks annaks Venemaa võit või paus signaali kõikidele agressoritele, et sõda tasub ära. "Sõda ei tohi ära tasuda," sõnas Rosin.

Ta ütles, et kui Venemaa võidaks, siis peab Eesti oma kaitse osas kiiresti tegutsema. Rosina hinnangul on Eesti juba õigeid otsuseid teinud, aga lääne liitlased peaksid sellega kaasa liikuma.

Vastase plaanid tuleb teada saada juba otsuse tegemise hetkel

Välisluureameti eesmärk on vastase plaanidest teada saada umbes sellel hetkel, kui keegi vastase juhtkonnast otsuse vastu võtab.

"See ei ole absoluutselt lihtne, aga see oleks kõige pikem eelhoiatusaeg. Ukraina puhul me nägime, et eelhoiatusaeg võib olla suhteliselt pikk. Küsimus on see, kas usutakse või mitte. Meie ülesanne on ikkagi katta erinevad indikaatorid maksimaalse informatsiooniga, et olla oma otsustes ja hinnangutes kindlad, sest liiga äkiline või liiga varajane eelhoiatus, mis ei osutu tõeks, raiskab riigi ressursse, kui näiteks mobiliseerume, ja liiga hiline eelhoiatus teeb kogu ürituse üldse mõttetuks, sest siis me enam ei jõua mobiliseeruda," selgitas Rosin.

"Eelhoiatuse üks eesmärk on see, et see peab olema sedavõrd õigeaegne, et meie pool jõuaks võtta tarvitusele meetmed või teha otsuseid, mis tooks kaasa selle lõpptulemuse, et ennustatu ei täituks. See on eelhoiatuse mõte, mitte et hoiatame, hoiatame ja siis juhtubki. Tegelikult me tahame ju ära hoida, mis tulla võib."

Inimfaktor jääb Rosina sõnul luures alati tähtsaks. "Inimkontaktide roll ei kao kuhugi. See on praegu ja tulevikus oluline. Igal luuredistsipliinil on omad plussid ja miinused. Inimkontaktide tugevus on see, et nende kaudu, kui on allikad õiges kohas, saab tuvastada vastase kavatsusi ehk kes mida on otsustanud kuskil. Tehniliste meetoditega saab tuvastada tegevusi, protsesse. Üks moodne luureasutus peab pildi panema kokku ikkagi erinevate luuredistsipliinide pealt," selgitas Rosin.