"Mina võtaks selle kokku niimoodi, et mobilisatsiooni läbiviimine on Venemaa juhtkonna jaoks väga kõrge poliitiline risk. Just nimelt täiendava mobilisatsiooni läbiviimine. Vaatame, milline see kontekst pärast aastavahetust on. Venemaal tähistatakse aastavahetuse tähtpäevi ka vana kalendri järgi, nii et kui need möödas on, siis hakkab see olukord selguma," ütles Saks ERR-ile.

Tema sõnul paigutub uue mobilisatsiooni võimalik korraldamine kolme teguri konteksti.

"Esiteks: miks Vladimir Putin ei viinud mobilisatsiooni läbi juba kevadel, kui oli näha, et tema sõjavägi, see professionaalne ja hästi väljaõpetatud vägi, ei saa sõjaga hakkama? Põhjus on selles, et ta teadis, et mobilisatsioon ei ole millegipärast Venemaal väga populaarne," rääkis Saks. Seda ka näitas sügisel korraldatud mobilisatsioon, mis sundis sadu tuhandeid mehi riigist lahkuma, lisas ta.

"Järelikult selleks, et üldse mobilisatsiooni läbi viia, oleks vaja mingit teistsugust konteksti kui lihtsalt see, et meil on erioperatsioon Ukrainas. See on esimene probleemide grupp," tõdes Saks.

"Teine on Venemaa jaoks tõsisem mure ja see on see, et kui juba praegu ei jätku mobiliseeritutele relvastust ja varustust, siis kust kohast see tekib kõikide järgmise mobiliseeritute jaoks," ütles ekspert.

"Ja kolmas küsimus on see, et tõepoolest on Venemaa juhtkonnal vaja peale aastavahetust otsustada, sest kui nad jätkavad samamoodi sõdimist Ukrainas nagu praegu, siis nendest mobiliseeritutest väga kaua ei jätku ja kuskil jaanuari lõpuks on vaja täiendust. See ongi kontekst, milles nad peavad otsused langetama," rääkis Saks.  

Tema sõnul siiski ilmselt enne vana kalendri järgi peetavaid jõulupühi ehk enne 6.–7. jaanuari sellist otsust langetama ei hakata.

"Aga võib juhtuda ka niimoodi, et kui Vene väed on novembris-detsembris mingil põhjusel rindel väga ebaedukad, siis võib tõsine kriis tekkida ka varem. Aga kui Vene väed on edukamad, siis võib-olla lükkub mobilisatsioon ka kuhugi kaugemasse tulevikku. Selles mõttes on väga raske kindlat ajahetke ennustada, kus seda otsust tegema hakatakse," rääkis Saks.

Kuna Venemaa elanikkond on üle 140 miljoni inimese, siis teoreetiliselt peaks mobiliseeritavaid jätkuma ning neid, kes ajateenistuse läbinud, on seal ka "ikkagi päris palju", tõdes Saks.

Uue põgenikelaine vallandaks ainult äärmuslik hädaolukord

Küsimusele uuest võimalikust põgenikelainest, mille võiks vallandada Venemaa õhurünnakud Ukraina taristule, vastas Saks, et see oleneb sellest, kui kiiresti suudab Ukraina purustatud elektri- ja veevarustuse ning küttesüsteemid taastada.

"Aga ma arvan, et üldiselt Ukraina inimesed, kes seal praegu on, ei ole orienteeritud Ukrainast lahkumisele. Pigem ma arvan, et see on äärmine hädaolukord, mis võiks sundida ukrainlasi uuesti massiliselt Ukrainast põgenema," tõdes ekspert.

Raketirünnakute jätkumine oleneb varude suurusest ja Ukraina õhutõrjest

"Keegi ei tea väga täpselt, kui palju neid rakette alles on. Ja seda, et Venemaa loobuks nendest raketirünnakutest lihtsalt selleks, et muuta strateegiat, ma hästi ei usu. Sest see on tal ainuke võimalus Ukrainat praegu tõsiselt rünnata," rääkis Saks.

Kuna Ukraina ei suuda kõiki Venemaa lastud rakette kahjutuks teha, on rakettide tulistamine Venemaa jaoks, mis rinnetel pole edu saavutanud, üks väheseid võimalusi tõsiselt Ukrainat kahjustada. "Ja kuna on raske uskuda, et nad on lähiajal edukad, siis tõenäoliselt need raketirünnakud jätkuvad," tõdes Saks

Vene raketirünnakuid võib hakata piirama varude lõppemine või see, kui Ukraina suudab oma õhukaitse veel tõhusamaks muuta.