Venemaa saatkonna ees Berliini südames hoiavad inimesed pildi ja sõnaga pidevalt silme ees, mida kõike Venemaa Ukrainas päevast päeva korda saadab.

Saksamaa parlamendi ette jõudis eelmise nädala lõpus jõulukuusk. Tuledesära jääb seekord ilmselt veidi vähemaks ja Saksamaa kontorites eesotsas Bundestagiga on kütte piir seatud 19 kraadile. Energiat on suudetud kokku hoida juba sellisel määral, et selle talve üleelamise pärast enam muret ei tunta. Ja Berliin lubab täie jõuga jätkata Ukraina toetamist.

Saksamaa parlamendipoliitikute toetus Ukrainale on üsna ühene, küll aga hakkavad arvamused lahku minema selles, kuidas see toetus täpselt peaks välja nägema.

Uueks lakmustestiks on kujunemas Leopardi tankide saatmine Ukrainasse. Liidukantsleri erakonnakaaslane sotsiaaldemokraat Nils Schmid ütles, et tabusid ei ole ja selline otsus sünnib koos liitlastega.

"Meie kantsler on tihedalt ühenduses president Macroni ja president Bideniga ja siiani ei ole nad otsustanud saata Ukrainasse moodsaid lääne tanke. Saksamaa võiks selles küsimuses ju eestvedaja rolli võtta. Küsimus ei ole liider olemises, asi on liitlaste ühises otsuses, sest mitte ükski riik ei peaks olema eraldi esil. Samas nagu ukrainlased on viimastel kuudel kogenud, siis Saksamaa sõjaline toetus võib muuta olukorda ja me jätkame selle andmist.

"Meie kantsler on tihedalt ühenduses president Macroni ja president Bideniga ja siiani ei ole nad otsustanud saata Ukrainasse moodsaid lääne tanke," ütles Schmid.

Kas Saksamaa võiks selles küsimuses eestvedaja rolli võtta?

"Küsimus ei ole liider olemises, asi on liitlaste ühises otsuses, sest mitte ükski riik ei peaks olema eraldi esil. Samas, nagu ukrainlased on viimastel kuudel kogenud, siis Saksamaa sõjaline toetus võib muuta olukorda ja me jätkame selle andmist," lausus Schmid.

Saksamaa abi hõlmab praeguseks tõepoolest juba viimase sõna õhutõrjesüsteemi Iris-T, mitmikraketiheitjaid, haubitsaid ja palju muid tõhusaid relvi. Opositsioonipoliitikud ja ka sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerid kutsuvad aga üles astuma järgmisi samme.

"Me peaksime eest vedama Ukraina eurointegratsiooni, aga me peaksime tegema rohkem ka relvade küsimuses. Mõne nädala eest tegin ma üleskutse koos kolleegidega roheliste ja liberaalide fraktsioonist, ja see on avatud ka sotsiaaldemokraatidele, suurendada sõjalist abi ja anda seda kvaliteedis, mis vastaks Ukraina vajadustele," rääkis Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liige Robin Wagener (Rohelised).

"Sõjaliselt saaksime me teha palju enam. Me peaksime valmistuma laskemoona tootmiseks ja hakkama ette valmistama tankiste ning valmistuma tankide saatmiseks, kui algab pealetung alade tagasivõtmiseks varakevadel. Me jääme alla ootustele ja ka meie võimalustele," leidis CDU-sse kuuluv väliskomisjoni liige Roderich Kiesewetter.

Endine sõjaväelane, koloneli auastmeni jõudnud Kiesewetter ütles, et vanad Nõukogude tankid on otsakorral ja Leopardi tankid ning Marderi lahingumasinad on ellujäämiseks lihtsalt paremad. Ühtlasi saaks nõnda panustada kokku 13 Euroopa riiki, kes kõik Leopardi tanke kasutavad. Kuidas sõda peaks lõppema ja kas Berliin jään Ukrainaga Krimmi tagasivõtmiseni välja?

"See sõltub Ukraina valitsusest. Sõja alguses Zelenski vihjas, et oleks võimalik Krimmi staatus külmutada ja lahendada see hiljem. Samas meie poliitikas on väga selge, et Krimm on täiel määral Ukraina osa ja me tahame toetada Ukraina valitsust täieliku suveräänsuse taastamisel," ütles Schmid.

Miinimum on kõigi alade tagasivõtmine, mis olid Ukraina kontrolli all käesoleva aasta jaanuaris. Järgmine samm oleks Donetsk ja Luhansk. Ja kolmandaks Krimm. Mis puudutab Krimmi, siis on vaja rahvusvahelist mõistmist, et Krimm kuulub Ukrainale, aga Venemaa on rahvastiku seal välja vahetanud. Kui Krimm läheb tagasi Ukrainale, siis tuleb nende inimeste jaoks lahendus leida, aga lõpuks peab Krimm minema Ukrainale," rääkis Kiesewetter.

Kiesewetteri sõnul peavad sakslased vaimu valmis panema võimalikuks eskalatsiooniks ja jääma Ukrainaga võiduni välja. Eskalatsiooniärevusega hakkamasaamise vajadusest rääkis ka Rafael Loss Euroopa välissuhete nõukogust.

"Ma arvan, et mida kaugemale Ukraina väed liiguvad okupeeritud alade vabastamisel, mida tulebki teha ja milles me neid peame toetama, seda kõrgemale temperatuur Berliinis tõuseb selliste üha hüsteerilisemateks muutuvate häälte tõttu," nentis Loss.

Jõuludeks valmistuva Saksamaa jaoks on see olnud kannapöörete aasta. On tulnud tunnistada senise Vene-poliitika läbikukkumist, hakata relvastuma, ulatada käsi ukrainlastele ja leppida oma heaolu vähenemisega või see üldse ümber mõtestada.

"24. veebruarini tähendas heaolu kolmandat puhkust aastas või kuuesilindrilise auto vahetamist kaheksasilindrilise vastu, mis on vale ja dekadentlik lähenemine. Me ei ole seni defineerinud heaolu kui vastupidavaid struktuure," ütles Kiesewetter.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Saksamaa muutumist rohkem Ukrainat toetavaks tuleb võtta tõsiselt. Tema hinnangul on uuel valitsusel olnud lihtsam võtta omaks muutunud seisukohti kui seda oleks võib-olla olnud vanal valitsusel.

"Siin tuleb kasuks ka see, et Saksamaal vahetult enne sõja selle faasi algust vahetus valitsus. Oleks seal endiselt Angela Merkeli valitsus näiteks, siis poliitikutel on reeglina raske tunnistada oma vigu minevikus ja muuta oma isiklikku poliitikat 180-kraadiselt. Uuel valitsusel oli vanast Saksamaa poliitikast kaugenemine märksa kergem. Arvan, et nad on endale teadvustanud, et tänase Venemaaga ühiseid projekte teha või ühist tulevikku ehitada ei ole realistlik," rääkis Kannik.