Läti seimi eesistuja hinnangul raputas Venemaa kallaletung Ukrainale Läti ühiskonda nii põhjalikult, et kõik Nõukogude Liidust kaugenemise protsessid, mis muidu oleksid veel aastaid võtnud, kontsentreerusid nüüd mõnesse kuusse.

"Me pääsesime tehniliselt, meie kõik – Eesti, Läti ja muidugi Leedu – Nõukogude Liidust välja 1990. aastatel, kuid füüsiliselt on meil nii palju Nõukogude aja jäänukeid. Me saame neist lahti, me vabaneme kõigist neist just praegu ja tänu Ukrainale. Nemad andsid meile võimaluse lõpuks ometi minevikuga lõpparve teha," ütles Läti seimi eesistuja Edvards Smiltens.

Peale punamonumendi kõrvaldamise tegeleb Läti ühiskond aga ka ukrainlaste ja Ukraina aitamisega. Praegu on Lätis umbes 40 000 Ukraina põgenikku. Seni on riigi kõrval ka lätlased ise neile varjupaika otsinud, neid tarbeesemetega ja muul viisil aidanud. Smiltensi sõnul see paratamatult nii jätkuda enam ei saa.

"Muidugi ei suuda osa ühiskonnast sellise formaadiga pika aja jooksul hakkama saada. See on mõistetav ja see on okei. See tähendab, et valitsus ja omavalitsused võtavad probleemi üle. Meil on hotellide ja muude kohtade, kus Ukraina põgenikud võivad elada, subsideerimise programmid ja me peame neid tõesti teretulnuks. Me anname endale väga selgelt aru, et see maksab ühiskonnale väga palju, kuid me anname endale ka selgelt aru, et see on meie panus sõtta, kurjuse võitmisse," rääkis Smiltens.

Sama kehtib ka Ukrainasse humanitaarabi saatmise kohta. Vabatahtlikud on peamiselt erinevate internetikeskkondade kaudu seni kogunud viie-kuue miljoni euro eest annetusi.

"Muidugi suudab ühiskond sellises koguses annetusi koguda ainult lühikese aja jooksul, siis tuleb langus. Me peame otsima innovaatilisemaid viise, et sellega hakkama saada. Näiteks töötame projektiga, mis on ostukeskustesse toonud spetsiaalsed pakid. Sa lähed ja ostad leiba ja piima ja mida sul just tarvis ning siis on sul võimalik osta ka pakk, sa maksad selle eest ja see saadetakse otseteed Ukrainasse. Olgu see siis toidupakk või ravimipakk või koguni loomatoidupakk. See on innovaatilisem viis aidata," lausus Smiltens.

Humanitaarabist üksi pole aga kasu, vaja on ka sõjalist abi. Sellegi andmist plaanib Läti jätkata, kuni vaja.

"Umbes ühe kolmandiku oma kaitse-eelarvest anname me Ukrainale, umbes samasugused on need arvud, ma arvan, ka teistes Balti riikides. Sõjalises mõttes me panustame Ukrainasse ja me jätkame seda, kuni me võidame selle sõja, koos ukrainlastega," ütles Smiltens.

Sõja alguses loobus Läti seim esimese asjana igasugusest koostööst Venemaa riigiduuma ja föderatsiooninõukoguga ja ka Valgevene parlamendiga. Läti seim on ka otsustanud rahastada Läti territooriumil tegutsevaid Ukraina kodanikuühendusi vähemalt 1. juulini, tõenäoliselt aga rahastamisprogramm jätkub ka pärast seda, konsensus selles küsimuses on Smiltensi sõnul juba olemas.

Läti parlamendi esimees peab aga oluliseks ka parlamentaarse assamblee loomist Balti riikide ja Ukraina esinduskogude vahel, midagi sarnast praegusele Balti Assambleele.