Euroopa Parlament kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Kuidas te arvate, kas Saksamaa parlament peaks tegema samasuguse deklaratsiooni?

Ma arvan, et see on lihtsalt deklaratsioon ja see ei muuda palju Euroopa Venemaa poliitikas. Me jätkame Ukraina toetamist hoolimata sellistest deklaratsioonidest, nii et ma arvan, et Bundestagis sellist deklaratsiooni ei tule.

Saksamaa on Ukrainat aidanud juba märkimisväärselt rahaliselt ja samuti sõjaliselt. Sõjaline abi küündib juba 1,5 miljardi euroni. Samas ei näe me endiselt Leopard tanke ja Marder soomukeid Ukraina poole liikumas. Kas see muutub ja kas te hakkate ka neid saatma?

Ei ole punaseid jooni ega tabusid selles osas, milliseid relvi Saksamaa ja NATO liitlased Ukrainasse saadavad. Me keskendume suurtükiväele ja relvasüsteemidele, mida Ukraina kaitsevägi juba tunneb. Praegu on talv lähenemas ja Ukraina armee vajab talvevarustust. Ma olen üsna kindel, et see sõjaline abi jätkub ka järgmisel aastal. Samuti tahan ma välja tuua, et rahaline abi on Ukraina jaoks väga oluline, sest nemad kannatavad palju rohkem kui meie tõusvate energiahindade ja brutaalsete rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile, me näeme elektrikatkestusi. Ma arvan, et majanduslik toetus on väga oluline, et anda Ukraina rahvale jõudu nende väga raskete aegade üleelamiseks.

Aga kuidas jääb ikkagi Leopard tankidega? Mitmed eksperdid Berliinis ja ka parlamendi liikmed ütlevad, et seda tuleks teha ja ukrainlased on neid ka palunud.

See ei ole otsus, mille Saksamaa valitsuse üksi langetaks, me tegutseme koos oma liitlastega. Kui selline otsus langetatakse, siis me teeme sama, mida teised teevad, aga see ei sünni üksnes Saksamaa otsusena.

Kas võib öelda, et arutelu tankide saatmise üle käib?

Ei ole tabusid nagu ma ütlesin ja muidugi käivad arutelud, aga meie kantsler on tihedalt ühenduses president Macroni ja president Bideniga ja siiani ei ole nad otsustanud saata Ukrainasse moodsaid lääne tanke.

Saksamaa võiks selles küsimuses ju eestvedaja rolli võtta.

Küsimus ei ole liider olemises, asi on liitlaste ühises otsuses, sest mitte ükski riik ei peaks eraldi olema esil. Samas, nagu ukrainlased on viimastel kuudel kogenud, siis Saksamaa sõjaline toetus võib muuta olukorda ja me jätkame selle andmist.

Kuidas see sõda peaks lõppema?

See on ukrainlaste otsustada. Praegu ei näe ma Venemaa valitsuse poolt tõsist tahet alustada siiraid läbirääkimisi ja austada Ukraina territoriaalset terviklikkust. Me oleme endiselt olukorras, kus me peame sõjalist tasakaalu Ukraina poole kallutama, et sundida Putin tõsiselt läbi rääkima. Ja kuni seda ei ole, ei saa rahvusvaheline vahendus aidata. Me oleme veendunud, et Ukraina väärib oma suveräänsuse taastamist ja kahjuks ei saa ma lubada kiiret kokkulepet.

Kas eesmärk on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine täiel määral, sealhulgas Krimm?

See sõltub Ukraina valitsusest. Sõja alguses Zelenski vihjas, et oleks võimalik Krimmi staatus külmutada ja lahendada see asi hiljem. Samas meie poliitikas on väga selge, et Krimm on täielikult Ukraina osa ja me tahame toetada Ukraina valitsust täieliku suveräänsuse taastamisel.

Milline abi on praegu kõige olulisem? Me rääkisime tankidest, aga mida te veel praegu peate oluliseks?

Jätkuv relvade tarnimine on vajalik, talvevarustus on väga vajalik, Ukrainas võib talvel olla väga külm, ma tean seda, ja rahaline ning majanduslik abi on väga vajalik, sest Ukraina majandus on kannatanud dramaatiliselt. See ei ole üksnes töötuse küsimus, vaid ka energiavarustuse ja kütte tagamise küsimus Ukraina linnades. Finantsabi peab jätkuma. See kujuneb suureks teemaks järgmisel aastal, mil kõik Ukraina sõbrad jätkavad rahalist panustamist ka selles osas.

Räägime energiakriisist Saksamaal. Tundub, et tuled põlevad Berliinis ja kodud on soojad enamasti. Kas elektrit ja gaasi jätkub kevadeni?

Jaa, ma olen üsna kindel, et sel talvel on meil Saksamaal piisavalt varusid. Keerulisem periood võib ees seista järgmisel sügisel ja järgmisel talvel, sest me peame asendama vene gaasi impordiga teistest riikidest. Õnneks otsustas kantsler üsna varakult kiirendada LNG-terminalide ehitust Saksamaal. Esimene neist on töövalmis järgmise aasta alguses. Nii et loodetavasti me saame teistest allikatest piisavalt LNG-d ja me peame vähendama gaasitarbimist Saksamaal. Seda te näete mitmetes kontorites nagu ka siin ja see on vajalik. Jõulutuled ei ole ka nii imelised ja maagilised nagu tavaliselt ja see on väga-väga väike panus, mida me saame anda ukrainlaste suurte pingutuste juures, et seista vastu Venemaa agressioonile.

Ma märkasin, et Saksa ettevõtted on gaasitarbimist vähendanud kümnetes protsentides. Ja milline on Bundestagis temperatuur?

Temperatuuri on vähendatud ja seda on tunda. Teisalt on gaasi mitmetel juhtudel asendatud söe ja naftaga, eriti tööstuses. See ei ole väga jätkusuutlik viis energia tootmiseks. Me peame kiirendama üleminekut taastuvenergiale.

Mitmed Euroopa riigid ei ole väga rõõmsad selle üle, et Saksamaa on väga heldelt aidanud oma inimestel ja ettevõtetel energiakriisiga hakkama saada. Näiteks Eesti ettevõtted leiavad, et nad on konkurentsist väljas võrreldes Saksamaa ettevõtetega energiasubsiidiumide pärast. Milline on teie arvamus, kas siin peaks olema Euroopa lahendus?

Muidugi peaks Euroopa koordineerima abipakette ja pingutusi tuua alla gaasihinnad. Meie ettevõtted teevad samasuguseid etteheiteid Prantsusmaa energiasubsiidiumide osas. See on ühtse turu küsimus, sellepärast on meil olemas Euroopa Liit ja on väga hea, et Euroopa Komisjon on andnud mõned juhtnöörid ühiseks lähenemiseks. Saksamaa valitsus jäi üsna hiljaks nende meetmetega ja Saksamaal oli selleks tohutu surve. Majapidamised ja ettevõtted tundsid end halvasti ja nad tundsid, et nende eksistents on ohus. Valitsus pidi selle olukorra lahendama ja me oleme kindlad, et me hoiame ära oma ettevõtete kokku kukkumise ja aitame madala sissetulekuga inimestel talve normaalselt üle elada.

Praegu on Saksamaal suureks teemaks saanud võimalik uus sõltuvus Hiinast. Hiljuti otsustas kantsler müüa Hiina ettevõttele Hamburgi sadama osaluse, mille üle teised koalitsioonipartnerid ei rõõmustanud. Miks te arvate, et sadama osaluse müük on okei ja ei too endaga riske?

Riskid on üle paisutatud. Ei ole müüdud olulise infrastruktuuri kinnisvara, tegu on üksnes Hamburgi sadama ühe terminali opereerimisega, milles Hiina ettevõte saab vähemusosaluse. Nii et see on vägagi kontrolli all. Suurem probleem seisneb siin selles, et Euroopa Liit ei ole seni määratlenud reegleid. Euroopa sadamate vahel on konkurents hiina kaupade endale meelitamiseks. Sellest oli sunnitud osa võtma ka Hamburgi sadam. Me peaksime sellest õppima. Vaja on Euroopa Liidu reegleid reguleerimaks investeeringuid kriitilise tähtsusega taristusse. Selle valitsuse koalitsioonileppes seisab, et me soovime Euroopa Liidu Hiina poliitikat ja mitte ainult kahepoolset strateegiat. Ma arvan, et Saksamaa peab siin liidrirolli võtma, me peame oma partneritele näitama, et me oleme Hiinaga suheldes valmis võtma arvesse oma Euroopa Liidu partnerite huve. Liiga paljude aastate jooksul on meie Euroopa Liidu partneritele jäänud mulje, et Saksamaa ajab Hiinaga suheldes omi asju. See peab muutuma ja sellepärast soovime me kehtestada palju rohkem ühiseid reegleid, mis puudutab Hiina investeeringuid ja sellepärast tahame me sisse tuua ka meie partnerite vaateid. Hiina strateegia peab olema Euroopa Liidu strateegia.

Kui tõsiselt te Hiina ohte Saksamaal võtate? Kus on punased jooned? Kas Tiktok on näiteks Bundestagi liikmete telefonides lubatud?

Ma arvan, et see ei ole keelatud, aga mina ei kasuta seda ja seda ka julgeoleku kaalutlustel. Aga me oleme juba leppinud kokku ühtsetes Euroopa Liidu reeglites investeeringute kontrollis, vaatame, kuidas hakkab toimuma riigihangete seadus, mille Euroopa Parlament vastu võttis, ma arvan, et meil on Euroopa Liidus vaja ka seadust riiklike subsiidiumide kohta, et vältida Hiina riiklike ettevõtete Euroopa turu haaramist kasutades riigipoolseid ebaõiglaseid eeliseid. Euroopa Liit on õige tasand, et tagada võrdsed võimalused ja vältida Hiina ebaõiglast konkurentsi.