Eesti importis mullu pea kolmandiku tarbitud elektrist

Enefit Power
Enefit Power Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuigi Eesti saaks kodumaise tootmisega oma tarbimise katta, on odavam Põhjamaade elektrit sisse osta. Nii tuli mullu kolmandik elektrist välismaalt, kuid üldise elektrihinna tõusu tõttu on impordi osakaal vähenemas.

Mullu tarbiti Eestis 8,4 teravatt-tundi (TWh) elektrit ning toodeti 6 TWh. Seega kaeti 30 protsenti tarbimisest impordiga, tõdes Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Reeli Kuhi-Thalfeldt, tegelikult on import oluliselt suurem, kuid ka eksporti on palju.

"Meile tuleb elekter Soomest, aga enamasti see liigub meilt lõuna suunas edasi. Probleem on selles, et meie naaberriigid, eriti Leedu, on praegu suures elektritootmise defitsiidis. Tootmisvõimsust võib olla, aga kui see ei ole konkurentsivõimeline, siis need jaamad hetkel ei tooda. Seal on suures mahus ka maagaasijaamasid," rääkis Kuhi-Thalfeldt.

Elektriturg peaks saavutama selle, et seal, kus on kõige odavam toota, seal jaamad töötavad. See tähendab, et Soomest siia jõudnud elekter ei ole sugugi kõik Soomes toodetud. Peamiselt sõltub elektri tootmise hind kütuseliigist.

"Rootsi on olnud viimastel aastatel kõige suurem netoeksportija. Eriti kui vaadata aasta lõikes toodangut ning tarbimist. Nemad toodavad suure osa oma elektrist tuuma- ja hüdroelektrijaamadega. See teatavasti on üks odavamaid elektritootmise viise. Lisaks ka siis tuuleenergia, mida neil on ka juba omajagu," ütles TTÜ vanemlektor.

See kõik ei tähenda, et justkui kolmandik elektrist oleks Eestist puudu, rõhutas Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp.

"Eestil on põhimõtteliselt tootmisvõimsusi kokku nii palju, et tiputarbimine ära katta. Eesti tootmine sõltub palju elektrihindadest mujal, aga ka remontidest ja avariidest Eestis. Eesti on olnud viimastel kuudel nii eksportiv kui importiv süsteem. Septembris näiteks eksportisime, oktoobris mõnevõrra importisime."

Üldse on trend liikumas pigem sinna suunda, et Eesti impordib vähem. Eriti nüüd, kui elektrihinna tõusu tõttu on põlevkivielekter jälle konkurentsivõimelisem. Kui järgmistel aastatel lisandub oluliselt taastuvenergiaallikatest tootmist, võib Eestis saada aasta jooksul netoeksportija. Samas tõdeb Kuhi-Thalfeldt, et Eesti elektrihinda mõjutab väga palju Lätis ning Leedus toimuv.

"95 protsenti eelmise aasta tundidest oli Eesti elektrihind täpselt sama, nagu oli Lätis. 88 protsenti oli ka Leeduga sama elektrihind, samas kui Soomega vaid 60 protsenti ajast."

Seega on vaja odavaid tootmisvõimsusi ka Lätti ning Leetu.

"Balti riigid on selles jamas alati koos," tõdes Kuhi-Thalfeldt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: