Eesti kodakondsust taotlevad venelased kardavad jääda riikide vahel vaakumisse
Eestis on üle 72 000 Vene kodaniku, kellest üha rohkem tahavad kodakondsusest loobuda, aga paljud kardavad, et kukuvad kahe riigi vahel vaakumisse, kus lõpuks pole taskus kummagi riigi dokumenti.
Ametlik aruandlus näitab, et pärast sõja algust on Eesti passi taotlejate arv rohkem kui kahekordistunud eeskätt just Vene kodanike arvelt. Teisalt näib, et Venemaa keerab kruve kinni oma kodakondsusest vabastamisega, mistõttu kardavad paljud sattuda kahe riigi vahel vaakumisse.
Ilja on Eestis elanud sisuliselt kogu elu, aga Venemaa passiga. Viimased kolm aastat on programmeerijana töötav 40. eluaastates perepea püüdnud idanaabri kodakondusest vabaneda, aga põrkas järjest bürokraatia otsa. Pärast kallaletungi Ukrainale muutus asi tema jaoks eriti pakiliseks. "Põrkudes teatud takistustega ma mingiks ajaks jätsin selle protseduuri katki, otsustades, et okei, hetkel on aktuaalsemaid asju, tulen selle juurde hiljem tagasi. Aga nüüd on see minu jaoks aktuaalne," ütles ta.
Siseministeeriumi andmetel on uute Eesti kodanikuks tahtjate hulk pärast sõja algust rohkem kui kahekordistunud just Vene kodanike arvel. Kui enne sõda taotles Eesti kodakondsust 16-30 inimest iga kuu, siis nüüd juba 50-80.
Teisalt tuleb üha rohkem teateid, kuidas Venemaa venitab või suisa takistab oma kodakondsusest vabastamisega, mistõttu levib siinsete venelaste hulgas hirm jääda justkui vaakumisse, kus inimesel ei ole taskus ühtegi kehtivat dokumenti.
"See hirm on väga tugev. Need, kes sooviksid loobuda kodakondsusest kardavad, et Venemaa hakkab takistusi korraldama. Inimesed, kes ei soovi loobuda ja elavad nii nagu nad elavad, nad kardavad oma probleemidest rääkida – esiteks kuna nad ei soovi kõikidele rääkida oma Venemaa kodakondsusest ja teiselt poolt nad kardavad, et leitakse mingi põhjus nende elamisluba tühistada," rääkis teemat uurinud ETV+ ajakirjanik Irina Kalblukova.
Kablukova teab vähemasti viit inimest, kes on Venemaa kodakondusest loobumise mingis faasis, aga kes ei soovi sellest avalikult rääkida. Ka Ilja esineb anonüümsuse tingimusel, sest kriitika Vene riigi aadressil on tema jaoks ohtlik.
Vene passi saamine oli Eesti iseseisvumise järel lihtsam
Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal sai enamik elanikest sünnijärgse Eesti kodakondsuse või said seda taotleda naturalisatsiooni korras ehk täita eeldused ning sooritada eksami. Neil, kes seda ei suutnud või tahtnud, jäi kaks võimalust – määratlemata kodakondsus ehk niinimetatud hall pass või Venemaa pass. Selline valik oli ka Iljal, kes kolis Eestisse lapsena juba 1970. aastatel koos oma vanematega.
"Eesti kodakondsust mulle rea põhjuste tõttu toona ei paistnud. Valides kodakondsuse puudumise ja kodakondsuse vahel, isegi Vene kodakondsuse, siis toona noorena mulle tundus see mõistlik valik, sest hall pass, kodakondsuse puudumine oli üsna arusaamatu asi," rääkis Ilja. Venemaa andis toona aga kodakondsuse kõigile, kes olid seotud Nõukogude Liiduga.
Ilja taolisi on novembri alguse seisuga 72 147. Need on inimesed, kellel on korraga taskus Venemaa pass ja tähtajatu Eesti elamisluba. See näeb välja ID-kaardiga pisut sarnane ja on sisuliselt samade kasutusvõimalustega välja arvatud, et seda ei saa – mõne üksiku erandiga – kasutada rahvusvaheliseks reisimiseks.
"Kolm aastat tagasi tekkis mul mõte, et ilmselt on üsna kummaline, elades juba nii palju aastaid Eestis ja olla teise riigi kodanik," ütles Ilja.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb esimese sammuna minna Vene saatkonda ja võtta tõend, et on antud sisse avaldus kodakondsusest loobuda. "Kui ta selle tõendi saab, annab ta selle Eesti riigi kätte. Ja siis teeb ära vajalikud protseduurid, keeleeksamid ja muud nõuded. Kui ta need ära täidab, siis Eesti valitsus annab talle kodakondsuse tingimusel, et see jõustub siis, kui Vene Föderatsioon loobub kodakondsusest."
Venemaa nõuab kodakondsusest vabastamiseks palju dokumente
Ilja naine ja lapsed on Eesti kodanikud, ta ise töötab rahvusvahelises IT-ettevõttes, kus igapäevane suhtlus käib inglise keeles. Ta sooritas Eesti kodakondsuseksami, korjas kokku vajalikud dokumendid ning seadis sammud Tallinna Vene saatkonda.
"Mul õnnestus valesti märkida kõik, alates sellest, kus ma sündisin... Mingid sellised bürokraatlikud peensused, mis on minu meelest rumalus," kirjeldas Ilja.
Kablukova sõnul täidavad inimesed ankeedi ning kohapeal selgub, et on avastatud mõned vead ning seda on vaja uuesti täita ja uuesti oodata.
"Tehniliselt pole mulle kui tavainimesele mingit vahet. Aga oluline on kirjutada just nii, mitte teisiti, sest ühel juhul võetakse dokument vastu, teisel juhul on ankeet täiesti valesti täidetud," kirjeldas Ilja.
Pole selge, kas selle taga on sõjaaegne segadus, lahkuda soovijate uputus või režiimi katse kodanike äravoolu takistada, aga viimasel ajal esineb üha sagedamini juhtumeid, kus Vene võimud avaldusi tagasi lükkavad.
Irina Kablukova sõnul arutatakse teemat nii venekeelses sotsiaalmeedias kui seltskondades, sest paljudel on hirm jääda kahe riigi vahelisse nõiaringi ning muutuda tahtmatult illegaaliks. Nimelt nõuab Eesti, nagu mitmed maad, et enne kodakonduse andmist oleks kinnitus teiselt riigilt nende kodakondusest vabastamise kohta.
"Ja sellepärast on protseduur selline edasi-tagasi käimine, et ei tekiks inimesi, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Neid inimesi on maailmas ja need on väga suured mured. Siis mitte ükski riik ei lahenda ka neid muresid, kukuvad sinna riikide vahele," ütles Läänemets.
Kodakondsuse eeldus on siiski, et Venemaa peab oma kodaniku vabaks laskma. "Mitte ükski riik ei saa ära võtta üheltki kodanikult teise riigi kodakondsust," ütles Läänemets.
Mitu allikat kirjeldavad juhtumeid, kus eriti just hiljem siia saabunud inimestele teatasid Vene ametnikud, et kodakondusest vabastamiseks tuleb neil hankida mingi dokument – näiteks idanaabri sissekirjutusest loobumise tõend – mille saab kätte ainult ise sinna kohale minnes. Aga Venemaale sõitmine, eriti sõttamineku vanuses meeste jaoks, on teadagi hetkel riskantne.
"Tõesti inimesed on öelnud, et neil on probleem ja raskused. Osad probleemid tulenevalt sellest, et nad peavad lihtsalt Venemaale minema ja Venemaa on täna... kasvõi kui sa julged öelda, et Ukrainas on sõda ja Venemaa on agressorriik, siis see on juba kuritegu Venemaal. Sa ei saa minna, nad jäävad hammasrataste vahele," ütles Läänemets.
Vene Föderatsiooni suursaatkond Tallinnas saadab kirjaliku kommentaari, kus kinnitab, et kõik käib rangelt seaduste ja tähtaegade järgi, aga samas väidab, et kui mõningaid viivitusi esineb, siis põhjustab seda ainult Eesti võimude tegevus, kes sulgesid nende esindused Tartus ja Narvas ning takistavad uute diplomaatide siia lähetamist.
Muret tekitab elamisloa uuendamine
Siseminister Lauri Läänemets on küll kuulnud väidetavast venitamisest, aga samas iga kuu saab siiski kümneid inimesi Eesti kodakondsuse, mis näitab, et n-ö vabastuspabereid on siiski Venemaalt võimalik saada.
"Ütleme niimoodi, et on neid, tõesti, kellel on täna probleem, et ei saa sellest kodakondsusest loobuda, kas põhjusel, et Vene Föderatsioon mingil põhjusel ei anna seda loobumist talle või ta näiteks peab minema selleks Venemaale hoopis, ta ei saa seda Eestis teha, ja Venemaale minek tähendab seda, et sind pannakse kinni. Siis inimene ei lähe sinna, ta ei saa kodakondsusest loobuda. Need põhjused on siis kas poliitilised või mõni kord on ka põhjused sellised, et neil on maksuvõlad või midagi muud, neid põhjuseid on erinevaid," ütles Läänemets.
Siit kerkibki järgmine mure. Mäletatavasti elab suur hulk Vene kodanikke Eestis pikaajalise või tähtajatu elamisloaga, mille kaarti tuleb regulaarselt tagant uuendada. Paljudel on Kablukova sõnul hirm, et kui nad lasevad Vene passil aeguda, ei saa ka elamisloa kaarti pikendada ning potentsiaalselt tuhanded inimesed, neist enamik vanurid, muutuvad illegaaliks.
"Paljud mõtlevad, et selleks, et politsei poole pöörduda oma dokumentidega, et seda uuendada, sul peab käes olema kehtiv Venemaa pass. Ja kui sa ei saa seda passi ära vahetada, kui selle kehtivuse aeg on juba lõppenud, siis inimesed kardavad, et nad ei saa enam selle passiga minna ja mingi aja pärast lihtsalt kaotad oma pikaajalise elamisloa," ütles Kablukova.
Läänemetsa sõnul tähtajatu elamisluba ära ei kao ja pikendama peab vaid kaarti. "Passi, Vene Föderatsiooni passi või passi üldse on vaja pigem reisidokumendina," ütles minister.
Seda, et mingi aja pärast tekiks Eestisse tuhandeid paberiteta illegaale, pole Läänemetsa sõnul karta. "See on Eesti huvides, et need inimesed tunneks siin ennast turvaliselt, kellele me oleme öelnud, jah, te saate siin Eestis elada. See on meie ja nende nagu turvalisuse huvides."
Kuigi varem on minister viidanud, justnagu võiks Eesti riik Vene kodakondsusest loobumisega jänni jäänutele kuidagi appi tulla, siis täna on sõnum kindel ja ühene – Eesti kodakondsusseadusega ei mängita ning mingeid pooltoone pole. Teisipidi on ka meie loo peategelase Ilja otsus Venemaa kodakondusest loobuda kindel ja lõplik.
"Tekkinud olukorras jätkata elamist siin Eestis, Euroopas üldse, jäädes edasi Vene Föderatsiooni kodanikuks, on minu meelest kui mitte midagi muud siis kummaline," ütles Ilja.
Seni on Venemaa kodakondsusest vabastamine võtnud keskmiselt kuuest kuust kuni kahe aastani ja tegelikult näitab aeg, kas need hirmud realiseeruvad või mitte. Igal juhul on Eesti riigi ametlik sõnum siinsetele Vene kodanikele – ärge peitke pead liiva alla ja kui on mure, siis küsige.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Pealtnägija"