Sellekohane ettepanek sisaldub föderaalseaduse eelnõu muudatusettepanekutes, mis avaldati 30. detsembril 2025 õigusaktide eelnõude portaalis, teatas väljaanne Meduza.io.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt peavad Venemaa kodanikud, kes on saanud välisriigi elamisloa või teise riigi kodakondsuse, teavitama sellest Vene siseministeeriumi 60 päeva jooksul pärast Venemaale sisenemist. Kui Vene kodanik viibib välismaal, ei ole ta kohustatud elamisloa või kodakondsuse saamisest teatama.

Vene välisministeeriumi seletuskirjas märgitakse, et praegu toimub Venemaa kodanike registreerimine konsulaatides vabatahtliku teavitamise teel. Kavandatud muudatused nõuavad aga venelastelt oma elamisloa või kodakondsuse taotlusest teavitamist sõltumata oma elukohast – olgu see siis Vene Föderatsioonis või väljaspool seda. Uute eeskirjade rikkumine on karistatav Venemaa kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb kodakondsus- või elamisloa taotluse esitamisest teatamata jätmist. See artikkel näeb ette rahatrahvi kuni 200 000 rubla (umbes 2200 eurot) või süüdimõistetu ühe aasta sissetuleku ulatuses või kuni 400 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.

Seaduseelnõuga tutvustatakse ka mõistet "Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab alaliselt väljaspool Vene Föderatsiooni" – see tähendab isikut, kellel lisaks Venemaa kodakondsusele on ka välisriigi kodakondsus, elamisluba või muu dokument, mis kinnitab alalise elamise õigust väljaspool Vene Föderatsiooni.

Selgitavas märkuses märgitakse, et venelased, kes on enne uute muudatuste jõustumist juba saanud välisriigi kodakondsuse või elamisloa, peavad sellest oma konsulaati teavitama ühe aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Dokumendis on märgitud, et uus seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2028.

Välisministeerium teatas, et 2025. aasta alguse seisuga oli konsulaatides registreeritud 2,2 miljonit venelast. Praegu registreeritakse ja kustutatakse Venemaa kodanikke konsulaatides teatise alusel, seega ei saa neid andmeid pidada ajakohaseks ega kajastada tegelikku statistilist pilti isikutest, kes elavad alaliselt väljaspool Vene Föderatsiooni, öeldi samas. Välisministeeriumi sõnul raskendab see muu hulgas välisriikidest evakueerimismeetmete planeerimist ja rakendamist hädaolukordade, valimiste ja referendumite korral.

Eelmise aasta oktoobri lõpu seisuga elas siseministeeriumi andmetel Eestis pisut üle 78 000 Vene kodaniku.