Erakonnad nimetavad soovitud kaitse-eelarve suuruseks kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seda toetab ka kaitseminister. Lisaks tunnistavad poliitikud, sealhulgas endised kaitseväelased, leppe vajadust poliitiliste jõudude vahel.

"Kolm protsenti peaks olema uus põhimõtteline kokkulepe erakondadeüleselt. Lisaks muidugi, mis puudutab kaitseväe võimestamist. Maakaitse tugevdamine 20 000 meheni, erinevad võimed kaitseväe üksustes. Ja minu jaoks on oluline, et Eesti kaitsetööstus saaks tugevamalt jalad alla ja suudaks ka rohkem eksportida," lausus kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).

"Me toetame seda poliitikat, et Eesti erakonnad lepiksid omavahel kokku, et pikaajaliselt peavad meie kaitsekulutused moodustama vähemalt kolm protsenti SKP-st. Lisaks sellele tahame, et oleks püsirahastus tagatud ka elanikkonnakaitse valdkonnale. See oleks vähemalt 0,5 protsenti SKP-st," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid (SDE)

Endised kaitseväelased on oma väljaütlemistes detailsed. Sama – 3 protsenti sõjalisele ja pool protsenti  elanikkonnakaitsele on ka EKRE seisukoht. Leo Kunnas loeb üles ka järgneva nelja aasta tegevused. Riho Terras näeb kaitsekulutusi sõja ajal veel suuremana. Kunagine kaitseliidu ülem Neeme Väli räägib erakonnaülese koostöö vajadusest.

"Eelmise kolme valitsuse võimearendused viime kõik lõpuni. Sõjaaja kaitsevõime suurendamine, suurtükiväe tugevdamine, kompanii suuruste tankiüksuste loomine mõlemas brigaadis. Ja laskemoonavarude täiendamine," ütles Kunnas.

"Sõjalise riigikaitse kulutusi tuleks tõsta kahekordseks sõja ajal vähemalt järgmiseks viieks aastaks, et teatud asjad, mis kiiresti rahastamist vajavad, ära teha. Kindlasti tuleb mõelda inimestele – meie arvame, et on vaja tegelda ka veteranidega, tekitada olukord, kus meie ettevõtjad soodustavad reservväelaste osalemist õppustel," lausus Terras.

Sõlmida laiapindne riigikaitsekokkulepe. Üle vaadata meie riigikaitse alused. See, kuidas täna kaitsevägi toimib – kas see on adekvaatne, kas seda on vaja kohandada olukorrale, kus me täna oleme. Kolm protsenti on programmis sees ja sellise klausliga, et juhul kui on vajadus, siis seda protsenti saab üle vaadata," lausus Väli.

Eesti 200 peab oluliseks panna suurt rõhku nii sõjalisele kui elanikkonnakaitsele. Erakonnal on kõige suurem kaitse-eelarve protsent.

"Sõlmitaks kokkulepe, mis oleks erakondadeülene. Riigikaitsele ja julgeolekule tervikuna eraldada kuus protsenti SKP-st: kolm sõjalisele kaitsele ja kolm mittesõjalistele aspektidele. Ja muide, selle alla läheb ka rahvusringhääling kui riigi kriisikommunikatsiooni ja psühholoogilise kaitse vahend," ütles julgeolekuekspert Kalev Stoicescu (Eesti 200).