Martin Herem kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et isegi siis, kui sõda Ukrainas lõppeb Venemaa kaotusega, jääb Venemaa Eestile ohtlikuks riigiks ja sellega tuleb Eesti riigikaitset planeerides arvestada.

"Praegu tuleb meil loomulikult keskenduda Ukraina võidule, sest teel parema tuleviku kindlustamiseks on see esimene ja vältimatu eesmärk. Kuid ainult esimene. Teiseks tuleb meil valmis olla Venemaa järgmiseks agressiooniks meie, meie liitlaste ja meie väärtuste vastu," kirjutas Martin Herem.

"See tähendab, et me peame püsivalt ja süsteemselt arendama oma sõjalist võimekust, et olla valmis vastu seisma nii tipptasemel kui ka vana tehnikaga meid ründavale vastasele, mõistes, et nende eeliseks on ja jääb mass," märkis ta.

Herem toonitas, et Vene ohu vastu ei ole olemas ühte hõbekuuli, kuid tagasi lüüa või isegi ära hoida on seda võimalik.

Neljapäeval ütles Herem "Aktuaalsele kaamerale", et kui riik järgmise kolme aasta riigikaitse investeeringud ära teeb, siis nende ülalpidamiseks on kaitsekulud kolm protsenti SKP-st piisav. "See tähendab neid võimearendusi, mis me eelmise aasta lõpus oleme deklareerinud – HIMARS-id, õhutõrje jne. Aga sellele me väga palju lisa ei saa teha, kui me jääme kolme protsendi juurde," märkis Herem.

Teha oleks kaitseväe juhi sõnul aga veel palju.

"Väga mitmekülgne õhutõrje, kaugele laskmise võime maapinnale ja merepinnale, luure ja üksikvõitlejate varustus öösel ja päeval sõdimiseks, see on kõik see, kuhu võiks jätkuvalt panna juurde ressurssi, selleks, et me oleksime paremad riigikaitses," ütles Herem.

Terras: kaitsekulud tuleks kahekordistada

Euroopa Parlamendi liikme, endise kaitseväe juhataja Riho Terrase (Isamaa) sõnul on kaitseväe juhatajal Martin Heremil õigus, et Venemaa agressiivsust ja reaalset sõjalist ohtu ei tohi alahinnata. Terrase sõnul peab Eesti olema valmis kaitsekulusid kahekordistama.

"Sel aastal suurenevad kaitsekulud on samm õiges suunas, kuid peame olema valmis panustama riigikaitsesse kaks korda rohkem vahendeid. Venemaa kasuks jääb alati arvuline ülekaal, mistõttu peame tegema kõik endast oleneva, et Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit oleksid vastasest parema väljaõppe, motivatsiooni ja parema varustusega. Samal ajal tuleb liikuda edasi laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga ning suurendada liitlaste kohaolu Eestis," rääkis Terras.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) lisas, et Eesti riigi julgeolekut ja kaitset ei ole praegu võimalik juhtida rahandusministeeriumist, vaid seda peab tegema kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel.

"Need riigi jaoks vajalikud sõjalised täielikult varustatud võimed, mida on vajalik, need tuleb soetada ja vajadusel võtta selleks ka laenu. Mis puudutab just nimelt investeeringuid uute võimete soetamisse, siis Isamaa seisukoht on, et neid tuleb oluliselt suurendada," sõnas Reinsalu.

Pevkur: püüame tagada kaitsekuludeks vähemalt kolm protsenti

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles, et lähiaastatel kaitsekulude kahekordistamist ei paista.

"Riigis on väga palju teisi valdkondi veel. Me ei ela kuskil roosas mullis. Kaitseministeerium saab samamoodi aru, et kaitsevaldkond on üks väga oluline valdkond riigi seisukohast, aga me ei saa ka teisi valdkondi kuidagi kõrvale jätta.

Pevkur märkis, et enamik erakondi on jõudnud arusaamisele, et kolm protsenti SKP-st võiks olla uus normaalne kaitsekulutuste tase. "Me püüame tagada selle, et saabub poliitiline kokkulepe, et me oleme n-ö põrandana kolme protsendi juures. Seda, kas ja kui palju suudaks riik veel kaitsekulutusi tõsta, on riigi ambitsiooni ja maksumaksja võime küsimus." rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul peab järgnevatel aastatel jätkuma kaitseväe praegune jätkusuutlik areng, heade suhete hoidmine liitlastega ning potentsiaalselt tuleks veelgi kaaluda kaudtule võimekuse suurendamist.

Pevkuri sõnul andis Herem objektiivse hinnangu hetkeolukorrale. "Me kõik teame, et Venemaa sõjaline võimekus on küll nõrgenenud, aga nende võime eelkõige näiteks Eestit rünnata ja Eestile väga palju purustusi tekitada on jätkuvalt väga suur. Venemaa mobiliseerib jätkuvalt inimesi, Venemaa toodab juurde nii laskemoona kui ka muud sõjatehnikat. Ja seetõttu meie vaatest midagi lihtsamaks ei ole läinud. Me peame arvestama sellega, et Venemaa on jätkuvalt Eestile kõige suurem oht," rääkis Pevkur.

Kaljulaid: riigikaitseta on ka kõik muu mõttetu

Riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et ei välistaks, et tulevikus peaksid kaitsekulud tõusma veelgi ning see nõuaks riigis kompromisse.

"See tähendab kas maksukoormuse tõusu või riigi laenukoormuse tõusu või seda, et teiste väga oluliste valdkondade kõikidele soovidele ei pruugi võib-olla olla võimalik järgmistel aastatel vastu tulla. Samas me peame aru saama, et julgeolek on prioriteet ja kui me ei suuda oma riigikaitset tagada, siis võib mingil hetkel juhtuda nii, et ka kõik muu on mõttetu," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid peab vajalikuks, et kaitsekulude kõrval panustataks ka elanikkonnakaitsele 0,5 protsenti SKP-st.

Kaljulaid rääkis, et kuigi praegu on ka kaitsekulude kolme protsendini SKP-st tõstmine paras katsumus, siis ta ei pea võimatuks ka kaitsekulude kahekordistamist. "Kui me kaitsekulutusi veelgi järsumalt tõstaksime, siis see tähendaks seda, et meil oleks võimalik neidsamu hankeid, mida on plaanitud teha, viia läbi suuremas mahus, teatud protsesse kiirendada. Samamoodi ka seda liitlaste vastuvõtmiseks vajalike tingimuste loomist kiiremini läbi viia ja võib-olla ka kaaluda selliseid asju, mida täna kaitse-eelarve veel ette ei näe," sõnas Kaljulaid.

Stoicescu: Venemaa kaotusest ei tohiks järeldada kohe ohtu Eestile

Ka Eesti 200 liige, julgeolekuekspert Kalev Stoicescu ütles, et kaitsekulude kõrval peaks ka elanikkonnakaitseks olema ette nähtud kindel summa ning 0,5 protsendist ei pruugi piisata. Kiiremas korras tuleks tema sõnul investeerida õhukaitsesse.

Stoicescu rääkis, et kuigi on selles osas Heremiga nõus, et Venemaa kaotuse puhul maha ei rahune, siis sellest ei tohiks järeldada Eestile automaatselt reaalset ohtu.

"Enne 24. veebruarit, kui Putin ja tema käsilased tegid selle otsuse rünnata Ukrainat, mis muutus täiemahuliseks sõjaks, siis olid selleks teatud eeldused ning Venemaa oli teatud positsioonil. Kui Venemaa selle sõja kaotab, siis need eeldused ja see positsioon muutuvad küllalt drastiliselt. Venemaa nõrgeneb ka sisemiselt. Võivad tulla väga segased ajad, ka rahvusvahelised konfliktid, kõik on võimalik. Teisalt aga Venemaa majandus ja ka sõjaline pool nõrgenevad ju oluliselt. Need pole need samas eeldused, mis olid enne 24. veebruarit. Ja tagatipuks Venemaa positsioon nii oma naabrite kui ka näiteks Hiina suhtes muutub väga oluliselt. Selles mõttes me ei saa teha oletusi selle kohta, mis siis juhtub, kui Venemaa kaotab sõja, lähtudes nendest eeldustest ja positsioonist, mis Venemaal oli enne 24. veebruarit," arutles Stoicescu.

Kunnas: me peame pingutama palju rohkem

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas ütles, et kolm protsenti riigikaitsele SKP-st on kriitiline miinimum ning et ka EKRE toetaks eraldi 0,5 protsendi suunamist elanikkonnakaitseks.

Järgmise nelja aasta investeeringuid nimetas Kunnas eelmise kümnendi tegematajätmiste tasategemiseks.

"Aga meil on vaja teha veel asju. Nendest kõige tähtsamaks ma pean sõjaaja kaitseväe edasist suurendamist, kaitseringkonna staapide loomist rahuaja struktuuri jaoks, suurtükiväe vähemalt kahekordistamist, samuti tankiüksuste loomist ja loomulikult elanikkonnakaitset," ütles Kunnas.

"Oleks suurim viga, kui me alahindaksime praegu Venemaad. Ükskõik, kuidas sõda Ukrainas lõpeb, siis Venemaa jääb meile ohtlikuks ja me peame pingutama palju rohkem," rääkis Kunnas.

Kunnas arvas, et Eestis jäävad kaitsekulud kümnendi lõpuni 3,2–3,5 protsendi peale SKP-st.

Kunnase sõnul saab kaitsekulusid rahastada kas laenu või maksutõusuga. "Kui meil on küsimus, kas riigi eksistentsi kaotamine või suurem laenukoormus, siis praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil teist valikut," lausus Kunnas.

Ratas: pean õigeks laenu võtmist kaitseinvesteeringute tegemiseks

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et kaitseväe juhataja sõnu tuleb võtta tõsiselt ning kaitsekulutusi suurendada. "Mulle tundub, et siin on tekkinud erakondadeülene konsensus. Vähemalt Keskerakond näeb, et kaitsekulud võiksid olla minimaalselt kolm protsenti SKP-st."

Ratase sõnul ei saa selles valguses üle ega ümber maksudebatist. "Kas selle maksukoormusega kõiki neid sotsiaalteenuseid, toetuseid, teaduse- ja arendustegevuse rahastamist, pensionide tõusu, kaitsekulutuste tõusu me suudame püsti hoida," küsis Ratas.

"Ma arvan, et Eesti riik on laenu võtmisega käitunud väga tagasihoidlikult. Kui kaitsekulutuste osas on vaja teha teatud investeeringuid ja siis võtta ka laenu, siis seda ma kindlasti pean õigeks," lausus Ratas.

Küll aga rõhutas Ratas, et laenu saab võtta mingi konkreetse investeeringu tegemiseks. "Kui me räägime kolme protsendi kaitsekulude pikaajalisest üleval hoidmisest, siis seda iga aasta finantseerida laenude arvelt ei saa. Seda saab finantseerida kindla tulubaasi arvelt ja kindel tulubaas on maksubaas," sõnas Ratas.

Keskerakonna ridades riigikokku kandideeriv endine Kaitseliidu ülem Neeme Väli ütles, et sõltumata sellest, kui halvasti Vene vägedel Ukrainas läheb, tuleb oma riigikaitse ülesehitamisele väga tõsiselt mõelda, sest Venemaa jääb jätkuvalt Eesti naabriks.

"Mis mind natukene häirib, on see, et me mõtleme sellele ainult siin järgneva paari aasta kontekstis. Meil tuleb ikkagi mõelda sellele kui süsteemile, mis peab pikka aega kestma ja mille alused peavad olema väga raudselt paigas ja nendele alustele minu arvates me täna üldse ei mõtle," ütles Väli.

Väli sõnul tuleks näiteks tõsiselt tegeleda nii elukutseliste kaitseväelaste kui ka reservistide motivatsiooni tõstmisega.

"Meie riigi eksistentsi üks põhilisi aluseid on see, et meie riigi kaitsevõime on adekvaatne ja usutav. Et meil on olemas liitlased, kes vajadusel meile appi tulevad. Aga enne seda veel, et ka meie ise oleme piisavalt motiveeritud, et juhul, kui riigile tekib oht, siis me hakkame vastu," lisas Väli.