"Võit ei ole ajalises raamis praegu defineeritav, initsiatiiv strateegilises plaanis on Ukraina käes," ütles Saks. "Täppissuurtükiväe moona Venemaa vägede surve all hoidmiseks on Ukrainal jätkunud. Edasi on küsimus selles, kuidas nad suudavad oma eelise realiseerida."

Saks märkis, et Venemaa on ilmselt loobunud vananenud laskemoona kasutamisest, kuna selle kvaliteet on nii madal, et see on ohtlik nagu näiteks Totška-U raketid, mida venelased üritasid enne Harkivi pihta lasta.

"Venemaa suurttükiväe tule tihedus on võrreldes suvega kaks korda langenud," ütles Saks. "Kas see on tulnud laskemoona varude vähenemise tõttu või Ukraina poolt nende logistika hävitamise tõttu, on raske öelda."

Igal juhul ei ole Venemaal enam eelist nagu sõja esimestel kuudel, kus nad massiivse suurtükiväe tule abil suutsid Ukraina vägesid taganema sundida.

Bahmuti linna juures äge lahing

Bahmuti linna juures on sõja algusest peale käinud ägedad lahingud.

Nüüd on marginaalselt ühes kitsas punktis on Venemaa väed viimasel nädalal suutnud seal edasi liikuda, aga võrreldes eesmärkidega on see tühine, ütles Saks.

Ka Ukraina poolel on seal kaotused, aga Venemaa kaotused on masendavalt suured, märkis Saks. "Hukka saavad vanglatest värvatud ja värskelt mobiliseeritud, kes ei oska sõdida ja kelle varustus ja relvastus on puudulikud. Venemaa kasutab vähe soomustehnikat - kas siis ilma pärast või selle pärast, et see on otsa saanud, sealt ka väga suured inimkaotused."

Ühelt poolt Venemaa üritab minna kurnamissõjale - kui sõjaliselt ei suuda võtta Ukraina territooriumi, siis lootes, et Ukrainat toetavad riigid väsiksid ära, selgitas Saks.

Ukraina peab kurnamissõda eesmärgiga tekitada Vene poolele suuri kaotusi. "Kuna Vene pool arulagedalt ründab, siis need kaotused ongi väga suured," lisas ta.

Ukraina suurtükivägi on viinud Venemaa kaotused nii suureks, et päevakorda on tulnud täiendav mobilisatsioon, märkis Saks.