Briti leht The Times toob esile, et siiani on NATO liikmesriikide liidrid käsitlenud suhteid Venemaaga tulevikus üsna abstraktselt, minemata liialt detailidesse.

Erandiks on nüüd Saksa kantsler Olaf Scholz, kes väljendas hiljuti Berliini julgeolekukonverentsil arvamust, et peale Vene-Ukraina sõja lõppu oleks võimalik taastada Euroopa endine julgeolekuolukord.

Endise olukorra taastamise eeldus on Venemaa praeguse presidendi Vladimir Putini lubadus loobuda Venemaa agressioonist oma naabrite suhtes.

Konkreetselt väljendas Scholz valmidust suhelda Venemaaga relvastuskontrolli ja rakettide paigutamise teemal. Saksa kantsler kinnitas samas, et Venemaa rikkus ära senise Euroopa julgeolekukorralduse, käitudes nagu riik, mis pärineks 17. või 19. sajandist, kui tugevam riik võttis jõuga nõrgema territooriumi.

Scholzi sõnul peaks Venemaa aktsepteerima, et eksisteerivad avatud, demokraatlikud ühiskonnad, mis töötavad teistel põhimõtetel kui Venemaa.

Kantsleri sõnul ei tegele Euroopa Liidu liikmesriigid ega NATO agressiooniga ning kõik ühise julgeoleku küsimused peaksid olema lahendatavad ja nende üle peaks saama pidada kõnelusi, kui selleks soov on.

The Times rõhutab, et Scholzi positsioon erineb üsna märgatavalt teiste NATO liitlasriikide nagu Poola ja Balti riikide suhtumises Venemaasse.

Scholz külastas täpselt enne Venemaa täieulatuslikku invasiooni Moskvat, püüdes edutult päästa Euroopa senist julgeolekukorraldust. Nii nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on ka Saksa valitsus hoidnud kontakti Vene valitsusega ning aeg-ajalt on Scholz pidanud ka peale täieulatusliku invasiooni algust telefonivestluseid Vene presidendiga.

Scholzi juhitud Saksamaa majanduses on järgmisel aastal oodata majanduslangust. Saksamaad tabav majanduslangus on prognoosi järgi kõige hullem G20 riikide seas, kui välja arvata Ühendkuningriik ja Venemaa.

Saksa majanduse suurim mure on kõrged energiakandjate hinnad, mis on tingitud Vene gaasitarnete lõppemisest.

Saksa kantsleri koduerakond sotsiaaldemokraadid on aastaid väitnud, et Euroopas ei saa olla rahu Venemaa vastu – ainult koos Venemaaga. Scholz ütles sama printsiibi välja ka täpselt enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.

The Times rõhutab, et isegi kui suudetakse taastada Euroopa endine julgeolekuolukord, ei ole selge, kas Venemaa peaks kinni antud lubadustest.