Kallas: praegu oleks ohtlik Venemaaga rahust kõnelda

Kaja Kallas ja Emmanuel Macron tänavu märtsis Versaille's toimunud EL-i tippkohtumisel
Kaja Kallas ja Emmanuel Macron tänavu märtsis Versaille's toimunud EL-i tippkohtumisel Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Praegu Venemaaga rahust kõnelda oleks ohtlik, kuna enne tuleb Vene väed Ukrainast välja ajada ning seejärel tagada Ukraina julgeolek, ütles peaminister Kaja Kallas vastuseks ERR-i palvele kommenteerida Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnu vajadusest arutada julgeolekugarantiide andmist Venemaale. Kallas ütles, et arutab Euroopa julgeolekukorraldust Macroniga silmast-silma kohtumisel.

"Hea liitlase Prantsusmaaga räägime silmast-silma ja pidevalt, mistõttu ei kommenteeri ma president Macroni ütlust leheveerul," ütles Kallas kirjalikus kommentaaris ERR-ile. "Üldise kommentaarina aga ütlen, et Eesti seisukoht Euroopa julgeoleku kindlustamiseks on olnud pikaaegne ja selge: täna peab vaba maailma fookus olema sellel, kuidas aidata Ukrainal võita /---/ ning oma julgeolekut pikaajaliselt kindlustada. Sõjakurjategijad tuleb kohtu ette viia ning kahjud hüvitada. Ainult see on tee püsiva rahuni ja tulevaste agressioonide ärahoidmiseks," lisas peaminister.

Kallase sõnul on initsiatiiv lahinguväljal praegu Ukraina käes, mis on olnud edukas oma alade vabastamisel. Venemaa vajab aga pausi, et võita aega jõu kogumiseks ning järgmise pealetungi ette valmistamiseks.

"Seega oleks relvarahu täna Vene sõjalistes huvides ning rahust või relvarahust rääkida on ohtlik," rõhutas Kallas. "Käimas on agressioonisõda, kus Venemaa on oma naabrile kallale tunginud ning selles valguses peab meie fookus olema Ukraina julgeoleku tagamisel," lisas ta.

Eesti valitsusjuhi sõnul on Venemaa läbi aastate nõudnud endale julgeolekugarantiisid. "See on loor, millega õigustada oma vallutussõdu ja muid sõjakuritegusid. See on ka teemapüstitus, mille najal soovitakse läbi suruda mõjusfääride poliitikat, et võtta riikidelt iseseisev otsustusõigus oma välis- ja kaitsepoliitiliste valikute üle," jätkas Kallas.

"Küsimus ei ole täna ainult Ukraina julgeolekus, vaid kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuris, mille keskmes on territoriaalne terviklikkus, riikide suveräänsus ning agressiooni lubamatus. Küsimus on, kas need põhimõtted kehtivad või ei. Me ei saa lubada olukorda, kus lepime nende jalge alla trampimisega. Selleks, et need põhimõtted ka edaspidi kehtiks, on tarvis, et Ukraina võidaks ja agressioon ühemõtteliselt läbi kukuks ning kurjategijad vastutusele võetaks. Ennatlik rahu enne nende eesmärkide saavutamist ei kindlusta Euroopas julgeolekut mitte kellelegi," rõhutas Eesti peaminister.

President Macron ütles eelmisel nädalal salvestatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.

Kallas märkis aga oma kommentaaris ERR-ile, et NATO on kaitseorganisatsioon: "NATO on oma liikmete kaitseks loodud liit, mis on loodud just selleks, et kaitsta miljoneid inimesi Vene sõjakuritegude ja vallutuste ees."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: