"Prantsusmaal on väga tugev soov olla Euroopas liider ja soov, et Euroopa oleks eraldiseisev tegija, jõud maailma poliitikas, mille seisukohad on mõneti erinevad USA omast. Prantsusmaa rõhutab alati hea meelega seda, et Euroopa ja USA seisukohad ei pruugi olla täiesti identsed," rääkis Raik esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis+"

Raik tõi esile, et Kesk- ja Ida-Euroopa ning ka Põhjala riigid kalduvad Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning Venemaa rolli küsimuses usaldama pigem USA-d kui Prantsusmaad. Seetõttu teebki tema sõnul muret, mis juhtub siis, kui Venemaa sõda Ukraina vastu ükskord läbi saab.

"Siis [ilmneb, et] need lahkarvamused, mis on Euroopa riikide vahel küsimuses, et millised peaksid olema meie suhted tulevikus Venemaaga, on sügavad, nad on endiselt olemas, nad ei ole kuskile kadunud. Ja kui siis jõutakse ükskord läbirääkimistelaua taha, siis tõusevad nad jälle esile ja Euroopa ühtsus on ohus," ütles Raik.

Tema hinnangul oli Macroni laupäeval avaldatud intervjuu tervikuna väga vastuoluline. "Ta ütles seal ka palju meie vaatest, Ukraina vaatest väga õigeid asju Ukraina toetamise kohta. Ja näiteks andis ka toetuse sellele, et Ukraina võiks vallutada Krimmi tagasi, kui ta seda soovib, mis on väga oluline sõnum, mida varem ei ole Prantsusmaalt kuuldud. Aga siis ta suutis öelda ka midagi sellist, mis on paljudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele täiesti vastuvõetamatu. Ehk siis mõte, et Putini Venemaale peaks pakkuma julgeolekugarantiisid," rääkis Raik.

Välispoliitika instituudi juhi sõnul on selle taustaks Macroni pikaajaline soov jõuda Venemaaga kokkuleppele uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri osas. "See on teema, millest ta on rääkinud juba aastaid ja tundub, et tal on väga tugev nägemus sellel teemal, mis muudabki selle eriti problemaatiliseks," tõdes Raik. "Tema arusaam on see, et kui sõda on läbi, siis tuleb Venemaaga läbirääkimiste laua taha istuda ja kokku leppida uues Euroopa julgeolekuarhitektuuris. Ja nüüd siis veel isegi ütles ta seda, et Venemaale tuleb pakkuda julgeolekugarantiisid."

Raigi sõnul on idee hakata Venemaaga läbi rääkima Euroopa julgeolekutuleviku osas on praeguses olukorras väga küsitav. Seda enam, et Macron on ka ise tunnistanud oma ühisavalduses USA presidenti Joe Bideniga, et toimepandud sõjakuritegude eest tuleb Venemaa vastutusele võtta.

"Nii et ühest küljest ta justkui annab mõista, ta küll mitte ei nimeta Putinit sõjakurjategijaks, aga annab mõista, et sõjakuritegude eest peab Putin vastutama. Aga teisest küljest ei ole ta kunagi välistanud võimalust, et lõpuks see lahendus sõjale ikkagi sünnib läbi kokkulepe Putiniga," rääkis Raik.

"Võiks ju mõelda, et Macron pigem pidas silmas tuleviku Venemaa liidrit, kes tuleb võimule pärast Putinit. Aga mis oli eriti häiriv tema julgeolekugarantiisid puudutava kommentaari osas, oli just see, et ta viitas otseselt Putini nõudmistele ja Putini poolt väljendatud murele, et NATO laienemine Venemaa piirideni oleks justkui julgeolekuoht Venemaa jaoks. Nii et ta andis mõista, et kui need läbirääkimised Venemaaga algavad, siis peaks lähtuma ka sellest, milliseid nõudmisi Putin on aasta tagasi esitanud Euroopale ja lääneriikidele," ütles Raik. "Kuigi toona ju oli väga selge vastus, et nende nõudmiste alusel ei ole võimalik isegi hakata läbirääkimisi pidama - need olid vastuvõetamatud," lisas ta.

Venemaa mullu sügisel esitatud nõudmiste hulgas oli just nimelt see, et NATO laienemine tuleb peatada ja NATO peab taganema 1997. aasta NATO piirideni, märkis Raik.

"Ma arvan, et Venemaa sai jälle selle sõnumi, et Lääs ei ole väga ühtne Venemaa suunal ja et Lääne-Euroopa liidritel on olemas valmisolek tulevikus läbi rääkida Venemaa nõudmistest lähtuvalt või soov Venemaa nõudmistega arvestada. Ja loomulikult on see Kremli jaoks väga teretulnud signaal," resümeeris Raik.