Kuna Euroopa Liidus kehtib esmaspäevast Vene nafta meritsi sisseveo keeld, mõjutab hinnalagi eeskätt seda, kust saaksid kolmandate riikide importöörid osta oma tankeritele kindlustust, juhul kui nad ostaksid Vene naftat kehtestatud hinnalaest kallimalt.

"Ei ole näiteks arusaama sellest, kes ja kuidas hakkab tankereid kindlustama, milline on G7-st väljapoole jääva kindlustusturu sügavus, kas neid tegijaid on piisavalt, kes võiksid selle kindlustamise üle võtta. Naftaturul ollakse selgelt selle konkreetse küsimuse suhtes äraootaval seisukohal," rääkis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Seegi, kuivõrd mõjutab nafta maailmaturu hinda Vene naftale kehtestatud embargo, on esialgu ebaselge.

"Meil on naftaturg veidigi pikemat strateegilist perspektiivi vaadates struktuurses defitsiidis. Kui ühe tootja nafta liikumist, ostmist, müümist piiratakse, siis sellel võib olla pigem hinda tõstev mõju, aga seda veidi pikemas perspektiivis kui see selgub," rääkis Koppel.

Eesti kütuseturgu Vene naftale kehtestatud piirangud oluliselt mõjutama ei peaks.

"Eesti enda turgu see sisuliselt ei mõjuta. Meie enda turul on juba alates Venemaa sissetungist Ukrainasse igasugune Venemaa päritolu naftatoodang maksimaalselt ära korjatud. Meil saadaolevad mootoribensiinid ja diislikütused ei ole toodetud juba pikka aega Venemaalt või Valgevenest pärit toorainetest, need on asendatud teistelt turgudelt pärit toorainetega," ütles MKM-i energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul on sellel Eesti kütuseturule väike mõju, kuna toornaftat Eestis ei tarbita.

"Pikemas perspektiivis on turud hetkel äraootavad. Hinnalagi on seal tasemel, kus Vene nafta on kaubelnud paar viimast kuud, selle ennustuse järgi nähakse, et naftavood maailmaturul jäävad samaks, mängitakse ümber riigid, kuhu müüakse," ütles Kärsna.