Välispoliitika ekspert: nafta hinnalagi ei mõjuta Venemaa sõjapidamist
Euroopa Liidu kokkulepitud 60-dollariline hinnalagi Vene naftale ei avalda mõju Venemaa võimekusele sõda Ukrainas edasi pidada, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik "Välisilmas".
"Seda tõesti tuleb öelda, et see hinnalagi tegelikult ju oluliselt ei vähenda Venemaa sissetulekuid, mis tähendab, et sellel ei ole ka olulist mõju Venemaa suutlikkusele sõjapidamist jätkata. Nii see kahjuks on," sõnas Raik.
Ta tõdes, et kuigi võib arutleda selle üle, et veel madalam hinnalagi võiks põhjustada nafta defitsiidi, mis omakorda kergitaks niigi kõrgele tõusnud hindu, ei muuda see tõsiasja, et saavutatud kokkuleppest pole erilist kasu.
"Põhjuste üle võib arutleda, aga see ei muuda tõsiasja, et otsusest, mille üle väga pikalt vaieldi, lõpuks suurt abi ei ole selleks, et kärpida veelgi Venemaa võimekust sõda jätkata," rõhutas ta.
Euroopa Liidu riigid jõudsid reedel kokkuleppele kehtestada Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Alates 5. detsembrist on keelatud sellest kallimalt ostetud nafta transport kolmandatesse riikidesse.
Eesti peaminister ja välisminister püüdsid Euroopa kolleege veenda veel madalamas hinnalaes. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas 60-dollarilist hinnalage nõrgaks kokkuleppeks.
Venemaa müüb juba praegu oma toornaftat allahindlusega. Näiteks reedel oli rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 87 dollarit barreli kohta, Venemaa toornafta Urals hind oli reedel umbes 64 dollarit barreli kohta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", Johannes Tralla