Ligi aasta tagasi esitas Venemaa lääneriikidele oma nõudmise, et NATO-l tuleks sisuliselt taanduda Ida-Euroopast. Aasta hiljem on Ida-Euroopa läänes mõjukam kui kunagi varem, sest Venemaa sõjakoledused Ukrainas tegid meist justkui selgeltnägijad.

"Venemaa peab maksma oma hirmsate kuritegude, sealhulgas suveräänse riigi vastaste agressioonikuritegude eest. Sellepärast me, jätkates koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, teeme ettepaneku luua spetsiaalne kohus, mida toetab ÜRO, et uurida Venemaa agressioonikuritegusid," rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Nende sõnadega tutvustas Euroopa Komisjoni president eelmisel nädalal ideed luua eritribunal Venemaa agressioonikuritegude uurimiseks. Teisisõnu otsitakse moodust kuidas Putin, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja kõik teised kohtupinki panna.

Euroopa Komisjon käis välja ka idee, kuidas ligi 300 miljardi euro ulatuses Venemaa külmutatud varasid võiks kasutada Ukraina heaks.

"Me kasutame neid, hakkame neid haldama ning seda puhaskasumit saame anda Ukraina abistamiseks, aga pikemas perspektiivis muidugi me peame jõudma tulemuseni, et külmutatud ja blokeeritud varad lähevad siis, kui sõda läbi on, reparatsioonidena Ukrainale," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Ehk on võimalik ka stsenaarium, kus mõne Venemaa miljardäri jaht müüakse maha kuhugi Lähis-Ida printsile ning saadud raha kasutatakse Ukraina heaks.

"Oleks ainult õiglane, et kõik need sanktsioneeritud oligarhid ja Vene riik maksavad kõige selle kahju eest, mis Ukrainale on tehtud, loomulikult," sõnas Loonela.

Kusjuures kumbki idee on selline, mida Eesti on väga selgelt tagant lükanud.

"See on jälle väga hea näide, kui olulist rolli Eesti sel aastal on mänginud Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Meil on mitmeid näiteid kogu aasta vältel, kus Eesti on oma ettepanekutega lükanud Euroopa poliitikat sinnapoole, mis meile tundub õige ja see on kahtlemata üks nendest," rääkis Loonela.

Ukrainas käiva sõja ajal on oma mõjukust Euroopa Liidus tõstnud mitmed Venemaa lähiriigid, sealhulgas näiteks ka Soome ja Poola. Ent see ei muuda kuidagi vähem olulisemaks Eesti poliitikute ja ametnike veenvaid esinemisi Euroopa Liidu nõukogu hoones, mis on toonud ka välismeedia rohke tähelepanu.

"Eestil on õnnestunud mõjutada seda, kuidas Lääne-Euroopa riigid mõistavad Venemaa tegevusi ning on selgitanud ka Ukraina sõja algpõhjuseid," ütles Marshalli fondi analüütik Bruno Lete.

Eduka tegutsemise taga on olnud võimalus kiirelt otsustada ja julgus otse öelda.

Peaminister Kaja Kallas (RE) on mitmel Euroopa Ülemkogul haaranud initsiatiivi ja seni domineerinud jõud üle väidelnud.

"Meil oli väga tuline mõttevahetus teemal Putinile helistamine. Ja mis argumente esitati – et peaks näitama, et näete, meil on hea tahe, aga Putin ei soovi ühtegi sammu astuda. Mina sain ka omapoolseid seisukohti väljendada, et mis sellest ikkagi kokkuvõttes kasu on olnud siiani," selgitas ühe Ülemkogu järel Kallas.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on agara tegutsemisega järjest lisanud survet oma kolleegidele, et ambitsioonid suureneksid.

"Euroopa riigid peavad andma teise lähenemisnurga, teise paradigma sellele Ukraina toetamisele. See praegune tempo ei ole kaugeltki piisav," ütles Reinslau.

Need kõik on operatiivtasandil ära lahendanud Eesti suursaadik Euroopa Liidus Aivo Orav, kes sadade tundide kaupa oma kolleegidega läbi rääkinud.

Olulisi lülisid Eesti jaoks olulistel hetkedel on olnud rohkemgi. Ent tasapisi hakkab aina enam tunduma, et see võimaluste aken võib-olla sulgumas, sest Prantsusmaa ja Saksamaa ei suuda liiga pikalt oma senise võimu kadumist taluda. Prantsusmaa president Emmanuel Macron tundis eelmisel nädalal muret Venemaa turvalisuse pärast, Saksamaa kantsler Olaf Scholz tahab Putiniga dialoogi.

"Olen rääkinud Putiniga korduvalt sõja algusest alates, sest ma usun kindlalt, et oleks suur viga, kui me kõikidele erinevustele vaatamata – see on väike sõna nende suurte erinevuste kirjeldamiseks – enam üksteisega ei räägiks. Seepärast on oluline, et Prantsusmaa president ja mina G7 ja NATO liikmesriikidena otsime taas dialoogi," sõnas Scholz.

Kuid on ka seisukohti, et tegelikult Kirde-Euroopa suurenenud roll Brüsselis võikski jääda status quo'ks, mis Putini aastatagustele nõudmistele täpselt vastupidiselt mõjuks.

"Poliitiline mõjukese võib olla Euroopas muutunud ja ei asu enam Berliinis ning Pariisis, aga peitub ka Ida- ja Kesk-Euroopa riikides, sealhulgas Balti riikides koos USA toetusega. See võimaluste aken ei pruugi olla suletud, sest Berliin ja Pariis on mõndade oma seisukohtadega üsna isoleeritud," rääkis Bruno Lete.