Uudisteagentuuri Reuters teatel aitas rahulolematuid koondada Euroopa Liidu praegune eesistujariik Tšehhi ning lisaks Baltimaadele osalesid demarši tegemises ka Poola ja Slovakkia. Samas keeldusid nende riikide välisministeeriumid täpsematest kommentaaridest ning ei ole ka selge, kas Tšehhi ise demaršis osales.

Seda ei öelnud ERR-ile ka Eesti välisministeerium, mille esindaja samas kinnitas kohtumist Prantsuse välisministeeriumis.

"Eile, 12. detsembri õhtupoolikul kohtus Eesti suursaadik koos mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi esindajaga Prantsusmaa välisministeeriumis. Eesmärgiks oli arutada Venemaa sõjaga Ukrainas seotud küsimusi, sealhulgas räägiti Ukraina abistamisest ja täna Pariisis toimuva Ukraina toetuskonverentsi kavandatavatest tulemitest. Jätkame üksmeelselt Ukraina igakülgset toetamist oma territoriaalse terviklikkuse ja meile oluliste väärtuste kaitsmisel," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma.

President Macron ütles 3. detsembril avaldatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.

Reutersi teatel vastasid Ukraina ja Balti riigid sellele viivitamatult pahameelt väljendades ning Prantsuse presidendiadministratsioon ja välisministeerium püüdsid tekkinud pingeid mahendada.

Reutersi andmeil saatis Tšehhi eelmisel nädala Euroopa Liidu riikidele välja demarši mustandi, milles toodi välja, et Venemaa varasemad julgeolekuarhitektuuri alased algatused on olnud suunatud Euroopa lõhestamisele ja nõrgestamisele. Euroslängis ebapaberiks nimetatavas dokumendis loetleti üles erinevad arengud kahepoolsetes julgeolekusuhetes alates 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene suhete aluslepingust kuni Moskva 2021. aasta lõpus esitatud nõudmisteni, mis eelnesid Ukraina ründamisele.

Reutersi andmeil viis Tšehhi koos mitme teise riigi esindajatega kooskõlastatud dokumendi esmaspäeval Prantsuse välisministeeriumi mandri-Euroopa osakonna direktorile.

Eesti esindajad on avalikult hoidunud Macroni sõnavõttu otsesõnu kritiseerimast. Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal vastuseks ERR-i palvele Prantsuse presidendi mõtteavaldust hinnata, et arutab Euroopa julgeolekukorraldust Macroniga silmast-silma kohtumisel, kuid lisas, et praegu oleks Venemaaga rahust kõnelda ohtlik, kuna enne tuleb Vene väed Ukrainast välja ajada ning seejärel tagada Ukraina julgeolek.