Eesti energiavarustuse tagamise eest vastutav Elering avaldas teisipäeval aruande, kus teeb ülevaate Eesti elektrivarustuskindluse olukorrast.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis aruannet tutvustaval pressikonverentsil, et valitsuse kehtestatud standardi kohaselt võib aastas kuni üheksal tunnil olla olukord, kus turupõhine tootmine ei kata kogu tarbimist ära. See eeldab, et Eestis peaks olema umbes 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust, mis tähendab, et kui 2027. aastal ei oleks turul Narva elektrijaamasid, seda normi rahuldada ei saaks.

"Selle analüüsi pealt teeb Elering majandusministeeriumile ja konkurentsiametile ettepaneku rakendada Eestis alates 2027. aastast strateegiline reserv," lausus ta.

Aruandes selgitab Elering, et juba 2027. aastaks võib turg jälle selliselt pöörduda, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei ole enam elektriturul konkurentsivõimelised. Samas on Eesti varustuskindluse tagamiseks ikkagi vajalik, et meil oleks mitme põlevkiviploki mahus kindlaid võimsusi.

"Just nende tootmisvõimsuste hoidmiseks olukorras, kus see ei pruugi olla Eesti Energiale turupõhiselt tasuv, teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv. Strateegilise reservi põhiselt hoitaks Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavaid tootmisvõimsusi Eestis ka juhul, kui energiaturu põhiselt ei oleks see majanduslikult tasuv," seisab Veskimägi allkirjastatud dokumendis.

Aastaks 2030 on võimalik tagada Eesti elektritarbimise vajadus kliimaneutraalselt ja Veskimäe sõnul pole see utoopiline eesmärk, vaid tegelik reaalsus, arvestades, kui palju on juba tootmisvõimet võrgus, kui palju on liitumislepingutega kaetud potentsiaali ja arvestades, et rajame vähemalt ühe meretuulepargi.

"See 2030. aasta kliimaneutraalsus ei tähenda, et meil pole juhitavat võimsust," rõhutas Eleringi juht. "Jutt käib energiabilansist. See tähendab, et oleme suutelised taastuvallikatest vajaliku koguse energiat tootma, aga talvistel tiputundidel vajame jätkuvalt juhitavat võimsust, salvestusvõimet. Portfellis saab olema kombinatsioon suuremahulisest tuuleenergia tootmisest, hajutatud päikeseenergia tootmisest, salvestusvõimekusest ja ühest-kahest kiirelt käivituvast gaasielektrijaamast."

Valmis tuleb olla kõigeks

Aruande kohaselt suurendas riske tunduvalt Venemaa agressioon Ukrainas ning eriti suurte riskidena kerkisid esile gaasivarustuse katkemine sel talvel ning elektrisüsteemi kustumine, kui Venemaa eraldab planeerimatult Balti elektrisüsteemi.

Aruandes nenditakse, et hirmu ja ebakindlust on ühiskonnas jätkuvalt, aga viimasel üheksal kuul ellu viidud meetmed on riske väiksemaks muutnud. Siiski on hulk riske sellised, mida täielikult maandada pole võimalik.

Eelkõige on need füüsilise taristu ründamisega seotud riskid, mille näitena tõi ettevõtte rünnaku Nordstreamile, küberründed, nagu neid on korraldatud Ukraina elektrivõrgu vastu, gaasi- ja söetarnete piirangud, aga ka elektrijaamade töökindlus, näiteks Soome Olkilouto 3. reaktori rikked.

"Elame enneolematult ettearvamatus energiamajanduse maailmas. Seega valmis tuleb olla kõigeks," tõdeb Eesti süsteemihaldur.

Tõenäosus tarbimise piiramiseks on Eleringi hinnangul väike. Kui riskid peaksid realiseeruma, piiratakse seda ettevõtte kinnitusel nii, et kõige vähem tarbijaid mõjutada.

Kuigi praegu on energeetikas põhiküsimus varustuskindlus ja hind, toob Elering välja, et pikaajalises vaates tuleb kliimamuutustele vastu seismiseks vähendada süsinikuheidet, kuna energiasektor annab ülemaailmselt 70 protsenti C02-emissioonist.

Elering soovib kasutamata võimsustele tasu kehtestada

Elering peab oma võrgu töökindlust väga heaks ja kinnitab, et ülekandevõrk võimaldaks juba täna liita vähemalt kahekordse tiputarbimise jagu võimsust.

"2022. aasta sügiseks on Eleringi välja ehitatud võrguühendusi kokku ca 5000 MW ulatuses ning liitumispakkumise või lepingu täitmise faasis on veel täiendav 6000 MW liitumisvõimsust. Kui see panna kõrvuti Eesti elektritarbimisega, mis on vahemikus 500-1600 MW, ja välisühenduste võimsusega kuni 2000 MW, siis võib tõdeda, et Eesti elektrivõrguga on võimalik liituda oluliselt suuremas koguses, kui igal ajahetkel tegelikult turule mahub," teatas ettevõte.

Kuna võrku liitumiseks on soovi avaldatud väga palju, tuleb aruande kohaselt silmas pidada, et kõik võrguühendused ka kasutusele võetaks, mitte ei jääks tegelikult tootmisseadet ehitada soovijate plaane tõkestama.

Seetõttu on Elering teinud ettepaneku luua uus meede, millega seataks sisse tasu kõigile võrguühenduste võimsustele, mida kahe aasta jooksul elektri võrku andmiseks ei kasutata.

Suurimate muutustena võrreldes 2021. aastaga toob Elering välja selle, et augusti alguses kinnitas valitsus riigi neljanda taastuvenergia vähempakkumise tulemused, mis toob elektriturule 540 GWh taastuvatest allikatest toodetud elektrit.

Roheelektri vähempakkumine kuulutati küll algul välja 450 gigavatt-tunnile roheelektrile, kuid suure huvi ning kiire taastuvelektri toodangu kasvu vajaduse tõttu suurendati vähempakkumise mahtu maksimaalselt lubatule ehk 540 gigavatt-tunnini. Edukad pakkujad peavad taastuvelektri tootmist alustama hiljemalt 2026. aasta algusest.

Uued omanikuootused Eesti Energiale toovad välja, et kuni 2026. aasta lõpuni tuleb tagada vähemalt 1000 MW elektritootmise suutlikkus. Sealhulgas on talvel 1. novembrist kuni 28. veebruarini võime külmast reservist käivitada vähemalt 900 MW ja märtsist kuni 31. oktoobrini vähemalt 600 MW.

Kallemets kritiseeris aruande aluseks olevaid andmeid

Fermi Energia juht Kalev Kallemets kirjutas sotsiaalmeedias Eleringi aruande kohta, et Läti hüdrovõimsus on seal toodud 500 MW võimsusega, kuid faktiliselt on viimased kaks nädalat, kui sademeid pole ja on külm, andnud 200 MW.

"Vahe 300 MW. Sama kehtib Leedu hüdrovõimsuse kohta, mis esitatud võimsusega ca 400 MW, kuid faktiline toodang novembris 2022 keskmiselt oli 34 MW ehk delta 366 MW," märkis ta.

Lisaks oli Läti ja Leedu maagaasi võimsus 2037. aastani toodud Kallemetsa sõnul konstantsena, mis eeldab omaniku olulisi investeeringuid, mida fossiilsetesse tootmisliikidesse on väga raske teha. Nii tänavune kui eelmine aasta on tõendanud, et Läti ja Leedu maagaasijaamad ei ole sajaprotsendilise töökindlusega.

Kallemets tõi välja, et ehkki tänavuse aasta kohta on aruandes kuvatud üle 1000 MW põlevkivi kindla võimsusena, siis faktiliselt pole olnud tänavu eriti palju päevi, mil Enefit Poweri põlevkivielektrijaamad oleks päriselt tootnud vähemalt 1000 MW elektrit.

"Ka täna, kui päeva keskmine hind on 380 eurot/MWh, on toodang 867 MW seda paigaldatud võimsusest 1370 MW. Seega kolm plokki ei ole töös ning raske on tõendada, et Eesti Energia tegelikkuses täidaks omaniku ootust tagada 1000 MW kindlat tootmisvõimsust," sõnas ta.

Veel tõi Kallemets välja, et praegu räägib Elering salvestusest kui varustuskindluse tagamise lahendusest, kuid viimaste nädalate tuuletoodang on nii tagasihoidlik, et salvestada pole praktiliselt midagi, seega ei saa see aidata faktilises varustuskindluse tagamises talvel.

"Need puudused kokku annavad kogumina kaunis problemaatilise pildi. Oleks ikkagi oluline tugineda faktilistele ja tõsielulistele andmetele," ütles Kallemets.