"Ursula von der Leyen ei nimetanud ühtegi nime, kui ütles: "Me oleksime pidanud kuulama neid, kes Putinit tunnevad." Kuid tõenäoliselt pidas Euroopa Komisjoni president silmas Kaja Kallast," kirjutas Politico kolmapäeval.

"Vähesed Euroopa liidrid on olnud Kremli autoritaarsete ohtude väljatoomisel nii jõulised, sõnaosad ja järjekindlad kui Eesti peaminister. Ja ajal, mil Lääne-Euroopa riigid mõtlevad ümber oma Venemaa-strateegiat, on jõhker Ukraina invasioon õigustanud Eesti lähenemist Moskvale," lisas väljaanne.

Politico sõnul oli Kallas juba ammu teadlik ohust, mida Venemaa võib kujutada, sealhulgas energiajulgeolekule.

"Nii et, kui kraanid kinni keerati, oli Eesti valmis. Eesti liidril, kelle ema Nõukogude võim Siberisse küüditas, on sanktsioonidebati ajal olnud üks valjemaid ja mõjusamaid hääli," tõdes väljaanne.

Politico tõi ka välja, et juba aasta enne Moskva tungimist Ukrainasse nõudis Kallas sanktsioonide kehtestamist Venemaa juhtidele inimõiguste rikkumiste, näiteks opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise tõttu. Ta on karmilt suhtunud ka Hiinasse, propageerides alternatiive Pekingi nn Uue Siiditee (Vöö ja Tee) algatusele.

Alates ametisse astumisest 2021. aastal on Eesti valitsus Kallase juhtimisel suurendanud kaitsekulutusi, tagades, et Eesti jääb üheks vähestest Euroopa riikidest, kes ületab NATO riikide seas kaheprotsendist kaitsekulude lävendit SKT-st.

"Võimalus tõdeda "ma ju ütlesin teile" on andnud Kallasele suurema mõju Brüsselis ja ka globaalselt," märkis väljaanne.

Politico hinnangul on Kallas suurepärane suhtleja, kes kujundab Euroopa geopoliitikat karmi moraaliga, rakendades paatost, mida näiliselt võimsamad juhid nagu Saksamaa Olaf Scholz on püüdnud jäljendada.

Kallasest eespool on "Tegijate" kategoorias Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, tänavu juulist NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kohale asunud USA kindral Chritopher Cavoli ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan.