Põhiseaduskomisjon soovitas riigikogul asuda perehüvitiste seadust muutma
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval konsensuslikult mitte toetada presidendi poolt tagasi lükatud perehüvitiste seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi (SDE) ettepanekuga nõustusid kõik komisjoni liikmed.
EKRE liikmest komisjoni aseesimees Jaak Valge ütles, et ka EKRE toetab seaduse muudatustele avamist selleks, et vältida seaduse venima jäämist.
Enne oli presidendi õigusnõunik Hent Kalmo öelnud, et kui seadus uuesti muutmata kujul vastu võetakse, peaks president minema seadusega riigikohtusse.
Kalmo ütles veel, et presidendi pädevus seaduseid tagasi lükata on laiem kui teha seda vaid siis kui seadus on vastuolus põhiseadusega. Ta ütles, et presidendil on pädevus teha seda ka seaduse pidurdamise eesmärgil.
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev ütles, et lahendus võiks olla vaidlusaluse lause - "eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvatakse elatise väljavõtmisel ainult juhul kui seda makstakse ühiste laste eest." - välja võtmine. Kuigi president juhtis tähelepanu ka sellele, et üksnes suurperetoetuste indekseerimine seab ühe- ja kahelapselised pered suurperedega võrreldes veelgi ebavõrdsemasse seisu, ei ole Reformierakonnal plaanis muid muudatusi teha.
"Põhiseaduslikud vastuolud me saame seal likvideerida, kõik muud on ikkagi juba poliitilised otsused ja selline on see reaalsus täna saalis. /.../ Riigikogu saalis saab vastu võtta otsuseid häälteenamusega ja nii see olukord täna on selle eelnõuga," ütles Võrklaev.
Selle ühe lause eemaldamisega olid nõus ka EKRE esindajad Paul Puustusmaa ja Jaak Valge.
"Eesti pered ootavad neid hüvitisi, mis seal seaduses kirjas on. Ja et sellega kiiremini ühele poole saada, tundub, et see tee, et praegusest seadusest see üks lause välja võtta, on kõige lihtsam. Ja nii palju kui mina aru saan, ka koalitsioon on selle poolt, et rohkem mitte muutma hakata, vaid ainult see üks lause välja võtta," rääkis Valge.
Samas avaldas Valge muret ka selle pärast, et peretoetuste süsteem võib osutuda migratsioonipumbaks.
Kuigi ka sotsiaaldemokraadid väljendavad lootust seadus muudetud kujul kolmapäeval vastu võtta, plaanivad nad teha oma parandusettepanekud, mis vähendaksid ebavõrdsust lasterikaste perede ja ühe- või kahelasteliste perede vahel esimeste kasuks. "Me teeme ettepaneku, et kõikide laste lapsetoetus, sõltumata, kui palju lapsi peres on, oleks 119 eurot. Ja siis sellele juurde tulevad olemasolevad suure pere toetused," ütles Odinets.
Sotsid taotlevad kõigi lastetoetuste indekseerimist, ent alates 2024. aastast. Keskfraktsioon kavatseb teha ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus võrdselt 100 euroni, kuid indekseerida tuleks esialgu vaid lasterikka pere toetus, nagu ka seaduseelnõu tekstis kirjas.
Ka sotsiaalkomisjon arutas, kas presidendi viidatud lause enne kolmapäevast hääletust seadusest eemaldada. "Komisjon otsustas häältega 9:2 minna seadust muutma riigikogu suurde saali," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE), kelle sõnul ei pidanud seaduse muutmist vajalikuks EKRE liikmed Kalle Grünthal ja Kert Kingo.
Komisjon ei pääsenud poliitilisest kemplusest
Põhiseaduskomisjon ei suutnud kokku leppida komisjonipoolses ettekandjas homsel riigikogu täiskogu erakorralisel istungil. Eduard Odinets pakkus ettekandjaks ennast. Sellega ei olnud aga nõus keskerakondlane Tõnis Mölder ning Jaak Valge ja Paul Puustusmaa. Nii Mölder kui ka Puustusmaa pakkusid välja Jaak Valge.
"Jaak Valge on selles küsimuses professorina kindlasti oluliselt pädevam. Teine asi on see, et tema sõnavõtud ka siin komisjonis olid minu hinnangul tasakaalukamad. Tema lähtus sellest, mis on põhiseadusega kooskõlas ja mis mitte," põhjendas Mölder.
Kuna esialgsel hääletusel jagunesid hääled võrdselt, tõid Odinetsi pooldajad pärast vaheaega saali reformierakondlase Timo Suslovi, kes andis neljanda poolthääle Odinetsi poolt ning komisjoni ettekandjaks valiti Odinets.
Mart Võrklaeva sõnul nägi Tõnis Mölder võimalust tekitada segadust ja noppida poliitiline punkt. Mölder tunnistas, et eesmärk oli valida ettekandjaks opositsiooni esindaja, sest tema hinnangul ei väljendanud Odinets kogu komisjoni seisukohti.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli, Merili Nael