Keskkonnaagentuur andis esmaspäevaks üle Eesti teise taseme tormihoiatuse
Eestis tugevneb ööl vastu esmaspäeva kirdetuul puhanguti 21 meetrini sekundis, päeval võib saartel ja rannikul tuule kiirus ulatuda 26 meetrini sekundis. Lisaks sajab tihedalt lund ning liiklusolud on väga rasked.
Ööl vastu esmaspäeva tugevneb kirdetuul puhanguti 15 kuni 21 meetrini sekundis, hommikul ja päeval saartel ja rannikul kuni 26 meetrini sekundis, teatas keskkonnaagentuuri ilmateenistus.
Lumesadu ja tuisk levib Kagu-Eestist hommikuks üle maa, päeval läheb sadu intensiivsemaks. Nähtavus on halb. Lund lisandub 10, kohati kuni 20 sentimeetrit.
Tiheda saju, tugeva tuule ja tuisu tõttu halvenevad liiklustingimused.
Ilmateenistuse hoiatus kehtib kõigi Eesti maakondade kohta.
Teise taseme hoiatus tähendab, et esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Kes väljas liiguvad, peavad olema väga tähelepanelikud ja teadlikud riskidest.
Päästeamet soovitab soetada kriisivaru ja hoiduda tormis liiklemisest
Transpordiamet ja päästeamet soovitavad inimestel võimalusel liiklusesse mitte minna ja jääda esmaspäeval koju.
"Hommikul tööle võib-olla veel saate, aga õhtul koju enam ei pruugi, eriti kui tegu on kõrvalteedega. Tihe lumesadu levib üle Eesti, ja arvestades, et tuul muudab ilma lõikavalt külmaks, võib autoga lumme kinnijäämine kujutada endast tõsist ohtu elule ja tervisele. Rääkimata sellest, et kasvab oht liiklusõnnetusteks," ütles päästeameti vastutav Leho Lemsalu.
Lumerohkus ja tuuleiilid tähendavad ka seda, et oodata võib elektrikatkestusi – puude oksad muutuvad raskemaks ning puid võib langeda elektriliinidele. Elektri taastumine võib aga katkestuste rohkuse ja teeolude tõttu kauem aega võtta. Seetõttu soovitab päästeamet vaadata üle kodused toidu- ja joogivarud, laadida telefonid ja akupangad ning tankida auto.
"Mida rohkem igaüks ise enda heaks ära teeb, seda paremini selle tormiga toime tuleme. Õues liikudes panna soojad riided selga ja jalatsid jalga. Autosse soetada väike labidas ja pukseerimisköis, et kui ikkagi on vaja sõitma minna, siis väiksemast kuhjast saaks ise välja. Mida hullemad on olud, seda kauem võtab ka aitajatel aega hädalisteni jõudmine, seetõttu tasub end ise aidata nii palju kui võimalik," rääkis Lemsalu.
Loetelu kodustest varudest leiab veebilehelt olevalmis.ee ning mobiilirakendusest "Ole valmis!". Mõlemast leiab ka käitumisjuhised erinevateks kriisiolukordadeks ning mobiilirakendust saab kasutada ka internetiühenduseta.
Mobiilirakenduse Maru kaudu saab teatada elektrikatkestustest ning infot nende lahendamisest.
Abi saabumine võib võtta kauem aega
Ohu korral elule ja tervisele tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Samas peab arvestama, et kriisiolukorras võib abiandjate saabumine võtta aega.
"Oleme suurendanud oma valmisolekut, kuid oht on, et hädaabinumber võib olla ülekoormatud. Sellisel juhul tuleb püsida liinil ning mitte katkestada kõne, sest vastasel juhul liigute nö ootejärjekorra lõppu. Siinkohal tuletame meelde, et hädaabinumber 112 on olukordadeks, mil on ohus on kellegi elu, tervis või vara. Kui tormi tõttu on teed muutunud raskesti läbitavaks või on teele kukkunud näiteks murdunud puid, mis aga otseselt ei takista liiklust või ei tekita liiklusohtlikku olukorda, palume helistada riigiinfo telefonile 1247," ütles häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
"Kui mobiilside on maas, ei saa ka hädaabinumbrit valida. Kui tekib hädaolukord ja on vaja 112 helistada, siis soovitame inimestel esmalt minna õue ja proovida helistada väljast. Kui see ei toimi, tuleks võtta telefonist välja SIM-kaart ning valida 112. Samuti võib abi olla kui proovida kõne teha lauatelefonilt, kel see võimalus on," soovitas Murakas.
"Palume inimestel varuda koju vajalikud ravimid ja kriisivarud ning mitte minna liiklusesse, kui selleks pole vältimatut vajadust," lisas Murakas.
Toimetaja: Marko Tooming