Oluline 15. detsembril kell 19.34:

- Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks;

- Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat;

- Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regualaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd;

- ÜRO hinnangul on ebatõenäoline, et lähiajal võiks viljaleppesse lisanduda uusi Ukraina sadamaid, nagu Kiiev on soovinud;

- Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist:

- Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi;

- Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist;

- Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks;

- Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut;

- NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu;

- Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon;

- London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu;

 - ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb.

Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks

Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis ajakirjale The Economist, et Venemaa korraldab väljaõpet 200 000 sõdurile. Zalužnõi sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa teeb uue pealetungi, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem tõenäoliselt kevadel.

Vene vägede rünnak võib olla kas Donbass riigi odaosas, Ukraina lõunaosa või isegi läbi Valgevene. Kindrali sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa tahab teha uue pealetungi Kiievi vastu.

Zalužnõi tõi esile, et hoolimata probleemidest mobilisatsioon Venemaal töötas ning Venemaa probleemid selle korraldamisel ei olnud nii suured, et mobiliseeritud sõdurid ei suudaks lahingutes osaleda.

Kindrali sõnul on ta kahte Venemaa sõda Tšetšeenias uurinud ning tema sõnul on näha, et hoolimata mitte kõige paremast varustusest on Vene väed siiski Ukraina jaoks probleem.

Ukraina allikate hinnangul on Venemaal realistlikult sõjalises reservis 1,2 kuni 1,5 miljonit inimest. Zalužnõi sõnul korraldab Venemaa sõdurite väljaõpet Uuralite taga samamoodi nagu Teise maailmasõja ajal.

Lääneriikide allikate kinnitusel on Vene vägede ülemjuhataja Sergei Surovikin näinud Venemaa sõda Ukraina vastu alati mitmeaastase konfliktina, väitis The Economist.

Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat

Zalužnõi mainis intervjuus eraldiseisvalt, et Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki, 600-700 lahingumasinat ja 500 haubitsat.

The Economist juhib tähelepanu, et kindral soovib uut sõjatehnikat suuremas mahus kui kõikide Euroopa maavägede soomusväed kokku.

Zalužnõi tunnistas intervjuu raames, et Venemaa pealetungid võivad osutuda tugevamaks kui oodatud või Ukraina omad nõrgemaks. Zalužnõi kinnitas, et "veel pole aeg pidada Ukraina sõduritele sellist kõnet nad Mannerheim pidas Soome sõduritele." Kindral viitas siin kõnele, milles Mannerheim teatas Soome sõduritele 1940 karmist rahulepingust Nõukogude Liidu ja Soome vahel, millega viimane pidi loovutama osa oma territooriumist.

The Economist väidab, et osade Ukraina kindralite sõnul ei pea Ukraina pealetungid otseselt kogu okupeeritud territooriumi vabastama, vaid tekitama olukorra, mis sunnib Putinit kokkuleppele minema.

Ühe Ukraina sõjaplaanidega kursis oleva Euroopa ametiisiku kinnitusel oleks ideaalne sõjaline operatsioon selline, mis veenaks Vene presidenti Vladimir Putinit, et sõda Ukraina vastu ei saa võita. Sellise olukorra tekitamiseks peaksid Ukraina väed ohustama okupeeritud Donbassi ja Krimmi.

Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regulaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd

Ukraina kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi kinnitas The Economistile, et Venemaa erinevad üksused on asunud alates Vene vägede ülemjuhataja Surovikini ametisse saamisest omavahel paremini koostööd tegema.

Sõrskõi tõi näitena kuidas Wagneri palgasõdurid, Vene regulaararmee ja Tšetseeniast pärit sõdurid on Bahmutis paremini koostööd teinud.

Sõrskõi sõnul tundub Vene vägede huvi Bahmuti vastu olevat mõeldud Ukraina vägede sidumiseks, et neid ei saaks mujale vastupealetungi korraldamiseks koondada.

Sõrskõi hoiatas, et venelased pole idioodid ega nõrgad ning igaüks, kes neid alahindab saab lüüa. Kindralpolkovnik rõhutas, et Ukraina vastupealetungi vaibumine Luhanskis oli tingitud Vene mobiliseeritud sõdurite lisandumisest rindejoonele.

Sõrskõi sõnul on mobiliseeritute massist aga veelgi tähtsam laskemoon, kuna seda kulub pea samas mahus nagu Teise maailmasõja lahingute käigus. Sõrskõi hinnangul võidab lahingu see osapool, kes suudab kiiremini enda sõduritele suurtükimoona kohale toimetada.

Kindral Sõrskõi korraldas Venemaa invasiooni alguses Kiievi kaitset ning planeeris hiljem Harkivi vastupealetungi.

Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist

USA ajalehe Washington Post andmeil kaalub USA valitsus Ukrainale eritehnika andmist, millega saaks olemasoleva lennukimoona täpsust suurendada.

Kaalumisel on tehnikakomplekt (Joint Direct Attack Munition), mis suurendaks pommide täpsust väga suurel määral, kuna sellega kaasneb muuhulgas GPS seade.

Lehega suhelnud allikad ei kinnitanud, milliseid Ukraina relvasüsteeme arutlusel oleva komplektiga saaks täpsemaks muuta.

Allikate kinnitusel pole veel selge, kas Biden või tema kõrgetasemelised rahvusliku julgeoleku nõunikud on veel ettepaneku heaks kiitnud.

Kuna Ukraina õhuvägi sõltub Nõukogude päritolu MiG-hävitajatest, siis püüab Pentagon leida viise, kuidas neid moderniseerida, selmet anda väljaõpet vajavaid uusi hävituslennukeid, väitis leht.

Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi

Ukraina luure teatas neljapäeval, et Vene okupatsiooniväed on asunud Krimmi rannikule kaitserajatusi rajama, kartes Ukraina dessanti.

Ukrainlaste väitel on Venemaa asunud kaevama kaevikuid ja mineerima rannikud Molochne küla lähistel, mis asub Sakõ linna ligidal.

Sakõ linnas asub ka Vene õhuväe sõjalennuväli, millel toimusid 9. augustil tugevad plahvatused, milles hävis arvestatav osa Vene Musta mere laevastiku lennukitest.

ÜRO: lähiajal Ukraina viljaleppesse uusi sadamaid ei lisandu

Kiiev on kutsunud üles laiendama ÜRO ja Türgi vahendatud viljaveo lepet Moskvaga, mis hõlmab praegu Ukraina kolme Musta mere sadamat.

ÜRO humanitaarabijuhi Martin Griffithsi sõnul on aga ebatõenäoline, et lähiajal võiks leppesse lisada uusi Ukraina sadamaid või vähendada laevade ülevaatusaegu.

"Ma ei näe seda lähiajal juhtumas. Ma arvan, et oleks hea, kui seda võiks laiendada. Mida rohkem vilja maailma jõuab, seda parem meie, maailma seisukohast. Aga ma ei arva, et see oleks kiiremas korras tõenäoline," rääkis Griffiths neljapäeval.

Griffithsi sõnul käivad praegu veel ka kõnelused selle üle, et taastada Venemaa ammoniaagi eksport läbi Ukraina. Ammoniaaki, mida kasutatakse väetise valmistamiseks, pumbataks läbi olemasoleva toru, mis Venemaa täiemahulise sissetungi järel suleti.

Ukraina peastaap: Venemaa suurendab sõjatehnika tootmise mahtu

Ukraina peastaabi operatsioonide osakonna asejuht Oleksi Gromov kinnitas Ukraina meedianõupidamisel, et nende andmetel on Venemaa hakanud suurendama sõjatehnika tootmise mahtu, kuid tootmismahu kasvu arvelt on toodetu kvaliteet langenud, vahendas Ukrainska Pravda.

Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et riik tegi viimasel nädalal olulisi edusamme oma õhutõrje tugevdamisel. Zelenski sõnul jätkab Ukraina oma õhutõrje tugevdamist. 

Zelenski sõnul valmistab Ukraina ette lepinguid, mis tugevdavad riigi kaitsevõimet. 

"Teeme kõik, et saada Ukrainale kaasaegsemad ja võimsamad süsteemid. Sel nädalal oleme teinud õhutõrje küsimuses olulisi edusamme," ütles Zelenski. 

Lääne meedias levivad väited, et USA kavatseb tarnida Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot. Selliste süsteemide abil suudaks Ukraina tõhusamalt kaitsta oma õhuruumi. 

Patriot on USA üks kõige paremaid õhutõrjesüsteeme. Iga rakett maksab umbes kolm miljonit dollarit. Neid süsteeme kasutavad USA liitlased Vaikse ookeani piirkonnas ja Euroopas. USA on tarninud Patriote ka Saudi Araabiale, vahendas BBC. 

Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut

Ukraina peastaap teatas, et riigi sõjavägi tõrjus tagasi Venemaa rünnakud riigi idaosas. Peastaabi teatel tõrjusid Ukraina väed tagasi Venemaa rünnakud Verhni Kamjanske, Jakovlivka, Soledari, Bahmuti, Vesele ja Marijinka suunal, vahendas The Kyiv Independent. 

NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu

Pentagon kavatseb rohkem kui kahekordistada Saksamaal välja õpetatavate Ukraina sõdurite arvu, teatas The New York Times kahele USA allikale tuginedes.

Allikate kinnitusel suudetakse Grafenwoehri sõjaväebaasis alates uuest aastast õpetada välja 600 kuni 800 sõdurit iga kuu. Lehe sõnul on väljaõppe mahu suurendamise kiitnud heaks ka USA president.

Peale väljaõppe mahu suurenemise muudetakse ka selle sisu ning nüüd õpetatakse suuremale hulgale Ukraina sõduritele sõjalisi taktikaid suuremate üksuste raames, sh koostööd suurtükiväega.

Allikate sõnul oli Ukraina väejuhatus varem nõnda suure hulga sõdurite välismaale saatmise osas ettevaatlik, kuid lahingutegevuse rahunemine tekitas sobiva võimaluse.

Laiendatud sõjaline väljaõppeprogramm on teatud määral 2015. aastal alustatud sõjalise väljaõppe jätk, mida tehti kuni veebruarini Lvivi oblastis.

Praegu õpetatakse välja ligikaudu 300 Ukraina sõdurit iga kuu. Alates 24. veebruarist on USA instruktorite käe all sõjalise väljaõppe saanud 3100 Ukraina sõdurit.

Venemaa rünnakus Hersoni linnale hukkus kaks inimest ning veel kaks sai viga

Venemaa pommitas neljapäeva hommikul Hersoni kesklinna. Rünnaku tõttu sai kaks inimest surma ning veel kaks viga, kinnitas Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

Ukraina võimude teatel on erinevates oblastites viimase ööpäeva jooksul hukkunud viis tsiviilisikut ning 18 on saanud viga, vahendas The Kyiv Independent.

Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon

Ukraina kõrge ametnik teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa lennubaasi Kurski oblastis tabas tundmatu droon. Ametniku sõnul toimus kolmapäeval lennuvälja lähedal kaks plahvatust. 

London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu

Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel ei kujuta praegu õppustel osalevad Valgevene ja Vene väed endast jõudu, mis suudaks korraldada eduka rünnaku Ukraina vastu.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/ahHyeaENBH

#StandWithUkraine pic.twitter.com/zi2M1kstc2

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 15, 2022

Väidetavalt toimuvad õppused Valgevene loodeosas. Hiljuti saatis Venemaa Valgevenesse veel mobiliseeritud reservväelaste üksusi, vahendas The Guardian.

24. veebruaril alustas Venemaa Valgevene territooriumilt pealetungi Kiievi suunas. Pealetung ebaõnnestus. 

Zelenski sõnul on rindel olukord jätkuvalt pingeline

"Rindel pole rahu. Midagi lihtsat ja kerget pole. Iga päev ja meeter on äärmiselt raske. Ja eriti seal, kus okupantide taktika taandub sellele, et hävitab suurtükiväega kõik enda ees oleva," ütles Zelenski. 

Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks

Poola parlament hääletas resolutsiooni poolt, millega mõisteti hukka Venemaa režiimi kuriteod Ukraina tsiviilisikute vastu.

Resolutsioonis märgiti, et Venemaa kannab otsest vastutust 2014. aasta juulis Malaysian Airlinesi lennu (MH17) allatulistamises, milles hukkus 298 reisijat ja meeskond. Samuti Poola õhujõudude lennuki allakukkumises Smolenskis 2010. aastal. Siis hukkus 96 lennuki pardal olnud inimest, nende hulgas oli ka Poola toonane president Lech Kaczynski, vahendas Ukrainska Pravda. 

ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb

Kreml teatas hiljuti, et Venemaa juht Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab see, et Putin on ebakindel oma võimekuses kujundada Venemaa inforuumi. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. ISW hinnangul loodab Putin endiselt, et saab 2023. aastal pidada suurejoonelise võidukõne. Samuti võib Putin lihtsalt lükata edasi hetke, mil ta peab tunnistama, et Venemaa sissetung Ukrainasse ebaõnnestus. 

Putin kasutab aastalõpu pressikonverentsi tavaliselt Venemaa majanduslikku võimsust illustreerivate näitajate esiletoomiseks, kuid lääne sanktsioonid on süvendanud riigi kasvavaid majandusraskusi.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 590 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 96590 (võrdlus eelmise päevaga +590);

- tankid 2975 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 5946 (+9);

- lennukid 281 (+0);

- kopterid 264 (+0);

- suurtükisüsteemid 1943 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 406 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1644 (+27);

- tiibraketid 592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4563 (+1);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 172 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.